toored banaanid burriana rannas
kuu aega nerjas ongi märkamatult mööda libisenud. siin on endiselt oivaline elada. ilm on olnud tänuväärselt võrratu - ühele päikest täis päevale järgneb reeglina teine selline veel. ega kaks pimedusest, hallusest ja niiskusest küllastunud eestlast palju enamat tahta oskagi.
selle kuu aja jooksul oleme näinud kaht pilvist päeva, ühel neist sadas ka pikalt vihma, ent siis tegi see kõigile juba rohkem rõõmu - vihm kulub siin hädasti ära. ei tahaks ju sugugi, et kõik ümbritsev õitega pikitud rohelus kõrbeks... on olnud ka mõned tuulisemad päevad, aga tavaliselt on siin ikka soe ja päikeseline. päikeserannik väärib oma nime.
rannas on nüüd juba kiired ajad - hordide viisi rahvast tavatseb ennast seal praadida. lamamistoolid ja päikesevarjud on välja pandud, kõik restoranid, kohvikud ja poekesed avatud, elu keeb. vesi on veel üsna jahe, seal hullavad pigem lapsed ja üksikud ogarad, suurem rüselemine on alles tulemas.
mis veel... ega ei oskagi siia suuremat kirjutada... rabavaid uudiseid ei ole rääkida - me lihtsalt ei tee eriti midagi. päevade kaupa. elu on ilus :)
kuulda on, et kevad sai ometigi aega ka eestisse tulla - nii mõnus! olge siis ikka terved, tundke kevadest ja päikesest rõõmu! peatuge korraks ja nuusutage lilli...
over and out.
foo fighters - home
31. märts 2008
echoes and silence, patience and grace
all of these moments i'll never replace
27. märts 2008
gibraltar vol 2
200 km kaugusele tankima sõita on päris mõistlik ju? kuigi, lisaks sigaodava kütuse ja alkoholi hankimisele saime me eile veenduda, et vana mürakas kalju endiselt omal kohal seisab.
europa point
ibrahim-al-ibrahim mošee
trafalgari surnuaed
alameda botaanikaaed
endiselt tembutavad seal ka ahvipärdikud, seega võib loota, et briti ülemvõim gibraltaril edasi kestab.
kõlab ehk pisut kahtlaselt, aga, tõesõna, paljud pärdikud näisid olevat juba vanad sõbrad. meile. ehkki nad omavahel kindlasti on seda ka.
vol 1.
25. märts 2008
costa del sol vs costa tropical
salobrena, troopiline rannik, andaluusia
nüüd on siis selge, et me elame päris päikeseranniku [costa del sol] ääre peal - siit nii kümmekond km ida pool algab granada provints [nerja on málaga omas], mille rannikualasid kutsutakse costa tropical'iks.
22. märts 2008
sevilla vol 2
21.03.2008
et protsessioonide alguseni oli veel pisut aega, kõndisime niisama linna peal - peamiselt samades kohtades, kus me sügisesel tripil juba käisime: vanalinnas, hispaania väljakul ja maria luisa pargis, isegi einestasime sealsamas sinisevalgeruuduliste lauakatetega kohas, kus toona. 
sevilla on nii armas linn. ma juba ootan meie järgmist sevilla-trippi. tõenäoliselt võtame selle ette aprillis, mil seal leiab aset suurejooneline tantsu, söögi ja joogi festival feria de abril.
20. märts 2008
19. märts 2008
i don't mind you keeping me on pins and needles
ei maksa nüüd arvata, et me vahepeal koju interneeduse saanud oleme, suisa vastupidi on - enam ei oska me selles osas suuremaid lootusi ka hellitada. küllap me ta ükskord ikka saame, arvatakse telefonicas...
aga et see on ka ainumas asi, mis meid siin mõnevõrra morjendada võiks, siis ei ole hullu midagi :)
seni postitan aeg-ajalt üht ja teist mõnest wifiga varustatud kohvikust - taevas tänatud, siinsamas kodu juures rannas neid ikka on :)
marilyn manson - heart-shaped glasses
17. märts 2008
i stretched back and i hiccupped
and looked back on my busy day
nii kaua kui ma mäletan, on mul alati olnud väike igatsus oma isikliku lillepeenra järele. miskipärast ei teinud ma seda mõtet varem teoks, ehkki võimalusi selleks oli... aga nüüd on ta siis mul olemas :)
lubage tutvustada: minu isiklik lille- ja maitsetaimede peenar meil rõdul. panin sinna kasvama mõned lilled ja ühe basiilikupuntra ja tilli plaanin ka veel panna. mulle on ikka meeldinud mõelda, et eriliselt mõnus oleks näpistada söögile värsket maitserohelist otse peenrast.
the who - who are you
16. märts 2008
semana santa @ málaga
domingo de ramos [palmipuudepüha]
semana santa [püha nädal palmipuudepühast kuni esimese ülestõusmispühani] ei ole just tagasihoidlik ettevõtmine - see on nädal, mil kogu andaluusia läheb üksmeeles hulluks [ja ma ei liialdagi siin kuigi palju].
eri värvides ku klux klani omi meenutavate peakatetega kaetud mehed, naised ja lapsed traditsioonilistes ürpides [kinnastatult!] marsivad orkestri saatel läbi linna, kandes küünlaid ja teisi püha kiriku hinnalisi asjandusi, sajad mehed vedivad raskelt jalalt jalale õõtsudes jupphaaval edasi mitmetonniseid mitte just kõige kindlamaid platvorme neitsi maarjate ja jeesukstega, neid saatev viimase vindini üles löödud linnarahvas aplodeerib liigutatult iga vedijameeste pingutuse peale...
üks selline rongkäik kestab pea kogu päeva [või öö] - 5-12 tundi. rongkäike on vist üsna sama palju kui kirikuid - palju, ja igaüks neist väga rahvarohke.
aga mis ma ikka targutan, panen parem mõne pildi.
seda kõike on siin kohapeal päris huvitav jälgida. mõtleme suure reede sevillas veeta, seal pidavat asi veel kõiksehullem olema.
