siinne kodutänav uudishimulikele:

kui peaks tõesti juhtuma, et kunagi koidab see päev, mil me kõik asjad eduliselt lahti pakkinud oleme, siis ma vast postitan mõned pildid korterist ka. seni võivad eriti kannatamatud otsida pilte tikri päevaraamatust, ta on neid aegade jooksul päris helde käega vaatamiseks välja pannud.

bloody hell, olemegi õnnelikult londonis! neist pöialdest oli ikka tolku ka :)

meie teekond burgosest [hispaanias] calais'sse [prantsusmaal] kulges üsna üksluiselt ja sündmustevaeselt. vaid ühte teel kummuli keeranud rekkat kohtasime. tekitas teine minimaalse ummiku ja näpuotsaga elevust. muud ei midagist.

kiirteed on sealkandis kallid [1 km = 10 senti, 1000 km = 100 eurot], teised teed jälle sageli talumatult tihedalt [mõnesaja meetrise vahega] ringteid täis ehitatud. sõitsime nii ühtesid kui teisi pidi, kuidas parasjagu kannatust oli.

jõudsime calais'sse plaanitust varem ja vaatasime pisut linnas ringi [veider, aga üsna igav], seejärel ei osanud enam muud pihta hakata kui praamile sõita.

kui prantsusmaal oli üldiselt üsna sombune ilm, siis inglismaa tervitas meid juba paar minutit pärast praamilt maha sõitmist räige paduvihmaga :D midagi sobivamat ei oleks osanud nende väsinud peadega kohe välja mõeldagi, nii et võtsime seda kui sooja tervitust :)

kokkuvõtlikult võib öelda, et siin on kõik endiselt väga inglaslik :) vasakpoolne liiklus hoidis meid alustuseks mõnusalt ärksana, aga tänaseks arvab sten juba, et nii vist ongi loogilisem :)

esialgu võtab london mul ikka kohati pea ringi käima - tuleme ju unisest hispaania lõunaranniku väikelinnakesest, seega kontrast on suur. teisalt on siin mõnusalt hubane ja [ärge nüüd näkku lööge] nii eesti moodi, eriti loodus. ei tahaks hästi uskuda, et mingeid kohutavaid kohanemisraskusi siin tekkida võiks.

ilm on meil siin hetkel ilus ja päikeseline, ehkki parasjagu külm muidugi, kõigest 16 kraadi sooja või nii. väga kaunis kuldne sügis on londoni vallutanud. teil seal eestis on kindlasti teine selline veel :)

päikest!

estamos en burgos*

* oleme burgoses

ma ei teadnud burgosest mitte halligi, kui see lihtlause mul juba sügaval pealuus istus - see oli üks esimesi lauseid minu hispaania keele õppeprogrammis :D

tegime siis burgoses ikka veikese vahepeatuse ka - ja teate, mis? väga ilus linn on :)

mulle burgos väga meeldis.

madrid

eile hommikul andsime oma nerja korteri võtmed omanikule üle, jätsime hüvasti ja panime madridi poole kimama. nii kiiresti kimasime, et olime kohal enne, kui ma õieti ärgata jõudsin.

parkisime siis oma kola täis topitud auto kämpingusse, viskasime telgi püsti ja suundusime ühistranspordi abil linna avastama.

ma miskipärast kujutasingi ette, et madrid üks ilus linn olla võib, aga üllatusin positiivselt - madrid on veelgi ilusam :) järgmisel korral peatuks seal meeleldi märksa pikemalt :)

puerta del sol
plaza mayor
plaza de la villa
catedral de la almudena
palacio real
see parempoolne korravalvur registreeris ära, et ta pildile püüti ning ratsutas kõrvale, palus pilti näha ja see endale e-posti saata. paraku olen paberijupi, millele ta oma aadressi kritseldas, ilmselt juba mõnda prügiurni lennutanud :(

ahjaa, sealsamas leidis veel aset üks selle aasta fotograafia suursündmusi [pisut liialdan] - üks üsna rahvarohke itaallaste bande korraldas seal laiendatud grupipildi ülevõtmist. pildile paluti mitmeid möödujaid, kes siis mingit rolli etendama pidid. meie tegime suudlevat armastajapaari, aga pildile pääsesid ka näiteks needsamad ratsakorravalvurid ja läheduses askeldav neoonkollases kostüümis koristaja.

monumento alfonso xii [parque de el retiro]
puerta del sol
oma ilu, või pigem puhtusega, rabas meid ka madridi metroo - metroojaamad olid lausa uskumatult klanitud ja korras. barcelona ja londoni omad, näiteks, on madridi omaga kõrvutades lihtsalt kohutavad. aga kaugele maha jääb ka saksa pedantide metroovõrk berliinis. või kes teab - ehk sattusime lihtsalt sellisesse korralikku juppi sõitma...

we're not sleeping at the wheel the wheel is turning the machine

eks ikka küsitakse jälle, nagu ka eestist lahkumise eel, et kas kahju ei ole minna? ja nagu toona, vastan nüüdki - pisut ikka on. hispaania on mulle väga armsaks saanud. ent ootusärevus eelseisva suhtes on ikka sootuks suurem kui minemise kahjutunne. sestap tuleb siiski minna.

aga ma ei oska mõelda, et nüüd on kõik - andaluusia etapp minu elus on läbi. nagu ma ei oska mõelda, et ma enam kunagi eestisse ei tule - ikka tulen. küllap tulen siiagi tagasi. kunagi. aega on :)

täna pakime palavikuliselt. homme anname siinse korteri omanikule üle ja juba ülehomme hommikul hakkame londoni poole kimama. teel põikame veel kiirelt madridi ja viskame hispaania uhkele pealinnale ühe põgusa pilgu.

teisipäevaks on meil praamipiletid calais'st doverisse - sealt on veel vaid 120 km vasakpoolset liiklust ja londonis me olemegi. loodetavasti. peetagu pöidlaid :)


ladytron - soft power

and after all this, won't you give me a smile?

täna ei eruta mind algavad olümpiamängud, mind erutab üks palju isiklikumat laadi sündmus, mis peagi toimuma saab. seda käivitav otsus on sündinud.

taas kord tuleb mul alustada sellest, kui väga mulle siin, hispaania päikeserannikul, elada meeldib. väga meeldib! hispaania on üks uskumatult äge koht! aga. meil on aeg jälle minna. õigemini, see aeg tuleb. umbes kahe kuu pärast.

meid ootab london. miks? aga miks mitte? :D

sest vaadake, ma armastan londonit. oleme seal käinud vaid korra, põgusalt, aga tol korral ma sellesse linna ka armusin. mõelda, kui romantiline - esimesest pilgust. kui nüüd pool aastat tagasi vaadata, siis nii läks ka nerjaga.

ma ei tea, kas mulle on määratud pikalt elada neis linnades, mida ma armastan... küll aga tean ma seda, et siin olen ma olnud õnnelik. usun, et olen ka londonis. sest ma ei usu hetkekski, et kohal selles asjas kuigi palju sõnaõigust oleks :D

siia jõudes oli meil küll kindel plaan jääda. noh, kauemaks. tegelikult - ega ei tahagi siit ära. tahame londonisse. ei, need ei ole üks ja seesama asi :D

kahju on lahkuda. nerja sai meile väga armsaks. see on võrratult kaunis paik! aga me lohutame ennast sellega, et saame siia ju ikka tagasi tulla, kas siis lühemaks või pikemaks ajaks.

kui ma tookord londonis mõtlesin, et seal on liiga külm, siis nüüd mõtlen ma, et siin on liiga palav :D nüüd näib london isegi mõnevõrra loogilisem kui hispaania. ehkki siin on nii uskumatult mõnus. london oleks loogilisem.

nii et tegelikult - mitte miski minus ei ole selle vastu, et londonis elada. olen siin omajagu kiljunud ja keksinud ja tantsinud [ma kõiki tegevusi loetlema ei hakka] suurest ootusärevusest :D london! ma ei jõua ära oodata!

meie minekul on muidugi ka praktilisi põhjuseid. esiteks [ja ainumaks, vististi], töö. siinne tööturg ja londoni oma on meie personaalsest vaatevinklist nähtuna sama sarnased kui siga ja kägu.

eks oleme ka ise olnud laisad - valdame tänaseks hispaania keelt vaid algtasemel - see seab palju piire. teisalt - nii väikeses kohas nagu nerja, on vähegi mõistlikku, saati siis veel midagi erialast, ikka üsna keeruline leida.

aga meie! meie oleme siin nüüd pool aastat peesitanud ja peesitame [kogu raha eest :D] veel paar kuud. ent vaim on valmis ja kõik kohad sügelevad - hea meelega asuks jälle tööd rabama. mitte midagi lihtsat, midagi proovilepanevat eelistaks hoopis.

alternatiiv oleks vahetada nerja mõne teise - mõne suurema - linna vastu, ja see linn võiks ju asuda ka hispaanias. ent keeleprobleem jääb. inglise keel meile tõenäoliselt probleemiks ei kujune.

ja me ikkagi saame oma mitte-nii-sooja-ilma riideid veel kanda! :D

pealegi - elu on ju seiklus, right? me saame minna ja nii me siis lähemegi, sest me tahame. see on üks neist mõtetest, mis ei lähe peast enne, kui see teoks teha.

seega - kui keegi veel tahab võimalust kasutada ja meile siia külla tulla - tulge, aga tulge ruttu :) tulge ja aidake meil hävitada neid veinikoguseid, mis me siia varunud oleme :D


the clash - london calling