caltabellotta on ilus unine mägilinnake sitsiilia lõunarannikul sciacca lähistel. linnakest ümbritsevad mäenõlvadel looklevad oliivisalud - et parasjagu kibekiire oliivide koristusaeg, sagisid kõikjal ringi oliivikoormatega pisitraktorid ja äri õitses.
25.10.2010
15. nov 2010
caltabellotta
14. nov 2010
agrigento
valle dei templi / templite org / valley of the temples
agrigento templite org ei ole küll tegelikult org, aga keda kotib - templeid ja varemeid seal juba jagub.
tempio della concordia / concordia tempel / temple of concordia :
tempio di eracle / heraklese tempel / temple of heracles :
tempio di hera / juno/hera tempel / temple of juno :
tempio dei dioscuri / dioskuuride tempel / temple of the dioscuri :
selline rand jäi veel meie teele, kohe agrigento külje all:
scala dei turchi / türklaste trepp
25.10.2010
13. nov 2010
12. nov 2010
catania
duomo
catania on see linn, mis lahkudes pisut kripeldama jäi - hea meelega oleks seal veel mõned päevad ringi vaadanud. juhtus nii, et saime catanias veeta vaid ühe õhtupooliku, ja juba tuligi edasi liikuda. eks reisidel tuleb selliseid valearvestusi ikka ette - teinekord on keeruline aimata, milline kõigist teele jäävatest kohtadest selleks kõiksemõnusamaks osutub, et teaks selle tarvis siis enam aega planeerida...
igatahes. catania, sitsiilia suuruselt teine linn [pärast palermot] vulkaan etna jalamil saare idakaldal, näis olevat täies õies ja energiast pulbitsev - palju rõõmsaid inimesi, kõikseparemat jäätist, pitsilist barokki, õhku ja avarust, merelõhna... ega's muud kui tuleb tagasi minna :)
23.10.2010
11. nov 2010
10. nov 2010
etna
miskipärast on laavakivi lepatriinudele täiesti vastupandamatu
kõik sitsiiliat külastanud inimesed, kellega enne reisi juttu tegin, rääkisid nagu ühest suust, et nende kõige eredam elamus sitsiiliast on etna vulkaan. mina polnud ealeski ühtegi vulkaani näinud ega osanud sest suuremat arvata. etna külastamise võtsin ikka plaani.
nüüd ei ole mul siin originaalsusega hiilata ühti - etna on kõige eredam elamus sitsiiliast, kahtlemata! seda erilist rõõmu, lausa joovastust, mis nii ebamaisel maastikul, pilvedest kõrgemal, tuhas ja lumes ja päikeselõõsas, miljonitest lepatriinudest ümbritsetuna, mind tabas, ei saa küll pildis edasi anda, aga pistan mõned siia, nii mälestuseks endale, sellegipoolest.
nii elevil olin, et ei tulnud pähe panoraampiltegi teha!
tagantjärele kahetsen, et me end köisraudteejaamast maasturbussiga edasi kõrgemale, kraatri veerele, sõidutada ei lasknud - oleks ju veel ägedam saanud! sai küll äge niigi, aga järgmisel korral! järgmisel korral ma rühin nii kaugele kui saab, igatahes!
postitas iir @ 16:22 0 kommentaari