11. juuni 2006

far away from the everyday shit

rabarock 2006 järvakandis

liiga armas. liiga ilus. kaugelt liiga hell.

ma pean tunnistama, et tegin ilmselgelt liiga vara sääred ühelt koolituselt. ilma igasuguse kahetsuseta. aga. first things first. rabarockile oli vaja kohe minna!

kõik oli sama hea kui varem, kui mitte veelgi parem. ilm oli igastahes parem! ja telk oli meil tänavu eriti superluks. kui nüüd ikka oleks sadanud ka, siis me oleks osanud seda veel rohkem hinnata. räägitakse, et see telk läbi ei sajagi. isegi siis mitte, kui väljas sajab!

selle pildi tegi fazz

pluti-pluti poiskad toit ja co kinkisid mulle juba enne pillimänguplatsile jõudmist roosi. nummikas ju :) slide-fifty ja cleaning women olid tiba varajased me jaoks. j.m.k.e ajaks jõudsime vist platsile? ma jusku oleks neid näind. samas, kohe järgmist bändi, suburban tribe'i, jälle mitte. ju me siis sel ajal trimpasime või midagi... brides in bloom'i nautisime täiel rinnal. nummikad. ilma kid'ita ka.

tears of blood

siis oli oomph! minu jaoks kaheldamatult selle pralle kõrghetk. mõnus saksa industriaalmetal. hullusärgis laulja madal hääl oli suisa erutav ju. selle etteaste ajal tõmbasin ma ennast totaalselt sirgeks. kõik, mis tuli pärast, tuli juba läbi raskuste. no-big-silence'i gig oli samuti ülimalt nauditav, otseloomulikult. supernummikas.

jerry only [misfits]teise päeva hommikuks olin suht surnd. [rahvas oli kõik nii elevil, et ükski ei raatsinud öö otsa silma kinni panna. rõõmus jaur kestis vahetpidamata teise päeva pärastlõunani. siis korraks oli telklaagris tiba vaiksem. lõpuks olid kinni jooksnud ka need, kel kogu eelnenud ööks jaksu jagus...] ikkagist. hommikusupp ja hambapesu ja ultima thule. korpiklaani oli nõrk. ehk sellepärast, et tõmmati siin mingeid paralleele metsatölluga... no ei saanud ligilähedalegi ju!

rosta aknad ja onu bellad ja kõik teised koledad vanamehenässid mind eriti kihevile ei ajanud... aga hardcore superstar meeldis juba päris hästi. ilusad nad just ei olnud, aga tiba nooremad ikka ja poosetamise võtted olid neil ka selgeks õpitud.

hardcore superstar
negative... nemad olid ju ikka täitsa ilusad tibinad kohe. muusika mind ka ei kriipinud, need vähe vihasemad ja rütmikamad lood küll mitte. kahjuks tegid nad kolepalju ballaade, mis olid lihtsalt... boooring.

jonne [negative]kreatorit ja metsatöllu ma ei näinud. millest on muidugi üliväga kahju ja kõik, aga noh, ma olin väsinud... vähemalt jõudsime see õhtu kluppi. taak ja nirvana kaverite bänd olid ka mõnnad.

misveel... kiivritega mehed olid ka kohal. kollaste kiivritega mehed, paganama ägedad. novot. oleks ma ikka ka kiivri pähe pannud, oleks küll läinud nendega päid koksima. oma pehme pääkoluga üksi ma, mõistagi, tüli norima ei hakanud. see ei oleks kuigi taibukas olnud.

0 kommentaari: