i just say i'm out there waiting for the miracle, for the miracle to come

oleme külas. jooksen mingise mööblitüki otsa, nagu ma ikka kõik aeg teen. [maailm on täis teravaid nurki!] kints saab kriimustet, aga esiti ei tee sest suuremat välja, na ordinaarne keiss ju. pillerkaaritame edasi. korraga märkab keegi, et sealt kintsust, sealt ikka verd lahmab täiega. tuuseldatakse mööda sahtleid, leitakse plaaster - tavaline väike plaaster. m püüab seda haavale paigaldada, ent verine vaatepilt lööb ta rivist välja. paneb teine pildi tasku ära. s haarab enesekindlalt plaastri ja kasutab seda sihtotstarbeliselt. ei luba kõigel verel välja soriseda. mina olen korras, m saab ka turgutatud ja meeldiv äraolemine jätkub sealt, kus ta ennemalt pooleli jäi.

nii saingi päästetud sel naistepäeva eelsel ööl. imestan nüüd endamisi, kuidas ma siis sedasi paljaste kintsudega ringi lehvisin seal... päriselus said kriimustada ainult käed. natukene. marvin on tige loom! kui teda kiusata.

peaks minema verd andma.