autumn magic

kui me natuke pärast kella viite täna varahommikul meid külastanud seltskonna maast lahti kruttinud, kõik autosse ja victoria [kust buss nad lennujaama sõidutama pidi] poole teele saanud olime ja puha, purunes vastu kõiki ootusi üks meie truu bemmi mitte enam nii uutest kummidest. kena ajastus küll, eks?

nii jämedat ajavaru meil muidugi võtta ei olnud, et kohe varuratast alla sättima oleks saanud hakata, seega lödistasime tolle reetliku rehvi ribadeks, aga victoriasse me jõudsime ja pärast orienterumiskeenjuse eksirännakuid nemad bussi peale pakitud said. mitte, et nad lõpuks kuigi kaugele jõudnud oleks, aga selle juurde ma veel tulen.

meie siis [või noh, mina olin rohkem moraalseks toeks, aga seegi pole vähetähtis!] vahetasime pühapäeva hommikul kell pool 7 poole miinuskraadiga victoria hommikus ribadeks sõidetud rehviga ratast parema vastu. brr!

ehkki enam ei anna keksida, et meil on ja teil ei ole, pean ma siiski üles tähendama asjaolu, et põgusalt pärast koju tagasi jõudmist hakkas meil siin jälle kaunist laia lund sadama. teist korda juba! kauaks teda küll ei olnud, peagi hakkas temperatuur taas tõusma...

olime vahepeal oma elamise normaalse seisukorra taastanud ja turgutuseks tiba tukastanud, kui saime rõõmsaid sõnumeid - ei, mitte eestist - soomest. tallinnas osutus maandumine võimatuks, helsingis aga kummastaval kombel mitte.

mõni minusugune võiks ju arvata, et sellisel puhul, kui kõik need lennukitäidet teinud inimesed juba 80km kaugusele oma sihtpunktist jõudnud on, lastakse neil olla seal, kus nemad parasjagu on, kuni avaneb võimalus ka need 80km läbida, aga ei, oh ei.

kõik see seltskond paisati taas taevasse ja tagasi londonisse ning pisteti radissoni, kus nad nüüd lennufirma kulul luksuses suplevad [kõlab nagu puhas kadedus!] ja järgmist katset ootavad.

ma ei tea, kui palju asjaosalised ise kõige selle segaduse sees kurvastavad või rõõmustavad, aga vähemalt lennata saavad nad nüüd küll ikka kohe südamest :D

ps: igati viisakas torm näikse teil seal eestis olevat!

saturday @ camden town

think, everyone that you kiss, do they cease to exist when you stop being missed?

ladytron @ shepherd's bush empire [21.11.2008]

oo, aga eile oli meil ju kauaoodatud ladytron'i õhtu, mis algas küll veikeste viperustega, aga ega ta sellepärast siis veel palju paremaks läinud :D

kõigepealt jõudsime me sellel krõpskülmal õhtul üllatuslikult täitsa ilma igasuguste probleemideta kontserdipaika kohale. ega üks algus ei saagi enam kurjakuulutavam olla vist.

piletikassat silmates meenus mulle paraku tõsiasi, et oma pileti välja lunastamiseks tarvilikku krediitkaarti, millega pilet ostetud sai, ma küll kaasa ei võtnud.

saatsin siis seltskonna sisse ja võtsin ise paaniliselt kriisates kõne koju jäänud abikaasale, lootes, et ehk õnnestub ta autosse kargama ja mulle kaarti tooma kupatada.

seal ma siis tammusin jalalt jalale, sooritasin hüppeid ja jäätusin kõigele vaatamata ja ootasin ja ootasin oma printsi selles karges õhtus. kas ma juba mainisin, et see üks erakordselt külm õhtu oli, jah?

kui olin kõik raugematu energiaga piletihangeldajad ja paar seltsilist otsivat härrasmeest eduliselt maha raputanud, saabuski kallis kaasa kaardiga. jei!

pilet õnnelikult näpus, tormasin ummisjalu saali, et natukenegi sooja saada. jõudsin parasjagu külalisesineja lõppakordide ajal - ma isegi ei tea, mis bänd see neil oli seal.

saal oli väga armas - üsna väike ja ohtrate nikerdustega vana teatrisaal. selline mõnusalt intiimse ja hubase atmosfääriga.

leidsin vaevata oma rahva ja juba me lava poole liikusimegi. viisakalt. britid on ikka täiesti hämmastavalt reserveeritud. ei mingit trügimist, mitte mingisugust - ka päris lava ees mitte. kõik, kes uute jookidega oma lava ees ootava[te] kaaslas[t]e juurde naasid, lubati ilma igasuguse protestita läbi.

oo, ja siis kohevarsti ju tuligi ladytron! oi, nad on nummid! kohati kõlas ka üsna nagu ladytron, ja siis kohati kohutavalt halvasti. midagi oli neil seal natuke nihu - vokaalid maas ja bassid ribides.

kiikasime pikakasvulise ja hirmuäratavalt koleda prantslase moega neiu tagant lavale ning püüdsime oma tagasihoidlike puusanõksudega viisakuse piiridesse mahtuda, kui juba oligi kõik läbi. kontsert-silmapilk.

olin õige pisut mures, et kuidas ma läbi selle suure külma koju saan, kui mul tõesti oma saapad sinna kleepuva põranda külge jätta tuleb, aga sain teised ikka kuidagi kätte ja juba õige varsti olimegi tagasi kodus.


ladytron - cease2xist

follow the river

big ben
river thames and london eye from westminster bridge
houses of parliament
golden jubilee bridge
millennium bridge
river thames

bonfire night @ brockwell park

bonfire night is also known as fireworks fight or guy fawkes night. it's a british tradition dating back to the gunpowder plot of 1605, which aimed to blow up the houses of parliament and king james I.


remember, remember the fifth of november,
gunpowder, treason and plot.
we see no reason why gunpowder treason
should ever be forgot.