22. nov 2008

think, everyone that you kiss, do they cease to exist when you stop being missed?

ladytron @ shepherd's bush empire [21.11.2008]

oo, aga eile oli meil ju kauaoodatud ladytron'i õhtu, mis algas küll veikeste viperustega, aga ega ta sellepärast siis veel palju paremaks läinud :D

kõigepealt jõudsime me sellel krõpskülmal õhtul üllatuslikult täitsa ilma igasuguste probleemideta kontserdipaika kohale. ega üks algus ei saagi enam kurjakuulutavam olla vist.

piletikassat silmates meenus mulle paraku tõsiasi, et oma pileti välja lunastamiseks tarvilikku krediitkaarti, millega pilet ostetud sai, ma küll kaasa ei võtnud.

saatsin siis seltskonna sisse ja võtsin ise paaniliselt kriisates kõne koju jäänud abikaasale, lootes, et ehk õnnestub ta autosse kargama ja mulle kaarti tooma kupatada.

seal ma siis tammusin jalalt jalale, sooritasin hüppeid ja jäätusin kõigele vaatamata ja ootasin ja ootasin oma printsi selles karges õhtus. kas ma juba mainisin, et see üks erakordselt külm õhtu oli, jah?

kui olin kõik raugematu energiaga piletihangeldajad ja paar seltsilist otsivat härrasmeest eduliselt maha raputanud, saabuski kallis kaasa kaardiga. jei!

pilet õnnelikult näpus, tormasin ummisjalu saali, et natukenegi sooja saada. jõudsin parasjagu külalisesineja lõppakordide ajal - ma isegi ei tea, mis bänd see neil oli seal.

saal oli väga armas - üsna väike ja ohtrate nikerdustega vana teatrisaal. selline mõnusalt intiimse ja hubase atmosfääriga.

leidsin vaevata oma rahva ja juba me lava poole liikusimegi. viisakalt. britid on ikka täiesti hämmastavalt reserveeritud. ei mingit trügimist, mitte mingisugust - ka päris lava ees mitte. kõik, kes uute jookidega oma lava ees ootava[te] kaaslas[t]e juurde naasid, lubati ilma igasuguse protestita läbi.

oo, ja siis kohevarsti ju tuligi ladytron! oi, nad on nummid! kohati kõlas ka üsna nagu ladytron, ja siis kohati kohutavalt halvasti. midagi oli neil seal natuke nihu - vokaalid maas ja bassid ribides.

kiikasime pikakasvulise ja hirmuäratavalt koleda prantslase moega neiu tagant lavale ning püüdsime oma tagasihoidlike puusanõksudega viisakuse piiridesse mahtuda, kui juba oligi kõik läbi. kontsert-silmapilk.

olin õige pisut mures, et kuidas ma läbi selle suure külma koju saan, kui mul tõesti oma saapad sinna kleepuva põranda külge jätta tuleb, aga sain teised ikka kuidagi kätte ja juba õige varsti olimegi tagasi kodus.


ladytron - cease2xist

0 kommentaari: