palermo

palermo on mõnus unine ja chill linn vanaroosa ja kollase kumas. põgusa linnatuuri jooksul külastasime kõigepealt kaputsiinide katakombe, uudishimulikud nagu me oleme. kes siis ei tahaks oma silmaga 8000 täisrõivatuses üles rivistatud muumiat näha, eksoleju.

katakombides pilti teha ei lubatud, aga tõtt-öelda ei tekkinud ka mingit kiusatust mõni salapilt nihverdada. mida kauem ma surnutega tõtt vahtisin, seda ebamugavam mul hakkas. pean ütlema, et näiteks portugalis ehitusmaterjalina kasutatud inimluud on mõnevõrra vähem häirivad kui mistahes asendist vaataja suunas jõllitavad inim-muumiad.

seda ohtu ei paistnud olevat, et turistid endast eksponeeritavate seisukorrale mingit ohtu kujutaks - suurem osa neist oli enam kui käeulatuses, ilma et miski vaatajat ja vaadatavat [kumb oli kumb?] eraldaks. minu õnn, et ükski muumia järske liigutusi ei teinud, ma oleks tõega kreepsu saanud.

tagasi ma sinna just ei kipu, aga ei saa ka öelda, et kahetseks - omamoodi elamus ikka. süngete katakombide hämarusest tagasi säravasse päikesepaistesse sukeldudes hajus ka rusuv pitsitus hinges hetkega. palermo on ilus linn :)

cattedrale di palermo:


piazza pretoria:

jalutasime veidi ringi, põikasime korraks sisse katedraali, lõunatasime, ja juba me monreale poole minekule asutasimegi.

monreale katedraali soovitan kindlasti külastada kõigil, kel sinnakanti asja olema juhtub. oma välise tagasihoidlikkusega varjab see massiivne ehitis kiivalt sees peituvat külluslikku kullasära - küütleva kulla ja kirevate mosaiikmustritega on kaetud pea kogu katedraali pind seestpoolt.

21.10.2010