trapani e erice

trapani näis olevat üks ütlemata sümpaatne linnake, ent meie mulje sellest linnast sai, paraku, üsna ühekülgne. ehkki trapani oli pisut nagu kodubaas - sinna ja sealt lendasime, samuti veetsime esimesed kaks ööd just trapanis - juhtus kuidagi ikka nii, et päevavalges me trapanit suurt ei näinudki - ikka oli juba öö, kui ükskord linna peale paarutama saime.

pärast pimedat oli linnake üsna vaikne. teisipäeva õhtul, kui nii kesköö paiku janustena saabudes linna üle vaatama suundusime, õnnestus meil leida vaid üks avatud baar. eks see rahu ja vaikus mõnevõrra üllatas küll, aga sellele vaatamata on esmamulje trapanist igati positiivne. ilus linn, mida oleks kindlasti vahva ka päevavalges avastada!

kõik see ülevoolav barokk igal sammul lõi küll korraks pisut pahviks, aga eneselegi üllatuseks leidsin, et meeldib küll!

kolmapäeval sõitsime veidi ringi [sellest järgmine postitus], aga õhtul trapanisse tagasi laekudes otsustasime heita kiire pilgu ka kohe trapani külje all kalju otsas asuvale iidsele linnale nimega erice. üks meeleolukas sõit päikeseloojangus mööda köisraudteed [funivia erice] üles ja kohal me olimegi!

tuiasime üsna sihitult ringi, sõime elu esimesed cannolid [mmm!], ja tulime jälle köisraudteel trapanisse tagasi. seekord saatmas hunnitu vaade tuledesäras trapanile :)

mõned klõpsud erice tänavatelt: