"raha ühe asja jaoks" on nüüd sirgeks löödud :)

eilane lotoõhtu kallite kolleegidega oli omaette huumor.

süüdistada võib asjaolu, et kellelegi meist ei meeldi taskus kolisev peenraha. ken siis soetas meile köögilauale ühe pappkarbi kirjaga raha ühe asja jaoks. varsti see karp lagunes ära või midagi (noh, raha on ju raske!), aga õnneks oli ken südamega asja juures ja leidis meile ühe ilusa metallist viskikarbi. tegi augu ka sisse, nagu rahapõssadel ikka käib. sinna me siis tühjendasime oma taskuid... ikka kohe päris tükk aega. aastat kaks küll.

viimane ots tuli kuidagi raskelt, kõik juba ootasid, millal põssa täis saab. noh, ühel päeval saigi :) aga siis alles läks keeruliseks :D

muidugi oli igaüks meist kõik see aeg mõlenud ja unistanud, et mis selle rämeda papiga teha. päris popp oli idee paigaldada it tiiba (või vähemalt kööki) kohe päris (või kunstlik) murukate. noh, see asi jäi kuidagi soiku... peale jäi plaan investeerida kogu raha saaremaa viina, pelmeenide ja lotopiletite sisse.

aaa, ja vahepeal oli veel ennustusvõistlus ka, et kui palju raha karpi mahtus. mina võitsin, mina võitsin! :)))

eile siis oli see big night, mil me kõik koos teleri ette maha istusime, lotopiletid näpus ja pastakad pihus stardivalmis. me võtsime ikka kohe suurelt ette – igalühel mitu mänguvälja ja puha... noh, selgus, et me oleme ikka täielikud amatöörid. keegi ju ei teadnud, kuidas neid mänge mängitakse... ja üldse, need numbrid vuristati ikka jube kiiresti ette. ok, bingos sa veel leiad tähtede alt üles need numbrid, aga kenos on nad lihtsalt suvalises järjekorras seal pileti peal... ehk et segadust kui palju :D

õnneks nad panevad võidunumbrid päris kiiresti internetti ka. saagiks kujunes meil siis kaks nurkademängu võitu (mina võitsin, mina võitsin! 28 eeku, juhuuu!) ja veel nipet-näpet kraabitavatest piletitest.

vähemalt on see raha nüüd sirgeks löödud. mind jubedamal kombel vaevab see, kui mingi raha kuskil üle on... siis muudkui mõtle, mis taga teha. kui asi saab lahendatud, hakkab kohe kergem.

viina joomiseni me seekord õieti ei jõudnudki... vanadus vist... :D