leiutati inimese hulluks ajamise masin
juhhuu!!! lõpuks ometi, just seda meil vaja oligi!

eile tutvustati mind, sealjuures mitte eriti leebelt, tõsiasjaga, et kui must ja valge leht väga kiiresti vahelduvad, siis näib, nagu oleks tegemist halli lehega. seoses minu tujude vaheldumise tempoga. et enda meelest olen igati avameelne ja otsekohene, aga teistele jääb mulje, et keerutan palju.

nt kui küsitakse, et kas ma oma salatile majoneesi soovin, siis esmalt mõtlen/ütlen: "ei, majoneesi ma ju üldse ei söö", aga siis: " miks ka mitte, prooviks?" ja pärast seda juba: "ikka, jah". nüüd siis küsija mõtleb, et ma juba algusest peale tahtsin seda paganama majoneesi, aga nägin tarvidust enne nõustumist natuke vastu punnida. [siinkohal jookseb mul juhe kokku...] et nagu, miks? siis umbes tahetakse seda majoneesi mulle rohkem anda?

see väike pisasi, et ma kohati kõva häälega mõtlen, teeb teinekord elu keeruliseks... väga mõtlematu minust :D savi see otsekohesus, aga mingi hämaja ma nüüd ka ei ole! just to set things straight. piuks!

reisipajatused -- osa 2 -- toscana, mu arm

kõigepealt kiirteed, meri, mäed, tunnelid. siis toscana. ja ma armastan seda kanti sajaga! seal on nii ilus! päike, kuppelmaastik viinamarjaväljadega, oliivisalud, looduslikult lokkavad maitsetaimed, küpressid, meri... vein. maailma parim köök. ilusad linnad. firenze, siena, seekordne kodulinn lucca...

esmalt tutvusime meie võrratu villa, fattoria colle verde nimelise veinimõisaga. ma ei saa kuidagi selle kohta midagi vähemat öelda kui võrratu! meie võõrustaja piero tartagni majast tulevad ühed itaalia parimad veinid ja oliiviõlid. peremees ise oli selline väga ehe mõisahärra. ääretult sümpaatne kuju.

colle verdes ongi kõik kõige parem. ilus ja mugav elamine, bassein, suurepärane söök-jook... igati tsill. nopi aga oma väikse valge käega puu otsast viigimargu, viinamarju, virsikuid ja naudi kõike ümbritsevat :)

juba esimesel õhtul proovisime ära piero õlid ja veinid. üle prahi kraam!

teisel päeval käidi enamuse survel ära pisas. torn oli ikka sama viltu kui aasta tagasi. ilus muidugi kõik see väljak seal, aga üle kahe korra ei ole vast külastamist väärt...

lucca... lucca sai mulle kohe armsaks. selline väike hubane linnake, mitte liiga räige turistico.

kolmandal päeval austasime oma visiidiga castello di querceto veinimõisa. sealne pealik signore alessandro francois oskab samuti priimasid veine valmistada.

siena oli... ma ei saa jälle öelda muud. väga võluv linnake!

siis me vahepeal tsillisime villas basseini ääres ühe päeva ja ristorantetasime. et.. puhkus noh!

pärast seda firenze. üks mu lemmiklinnadest. silm puhkab.

sel õhtul tegime ise endale piero köögis süüa. muidu muudkui ristoranted ja esmaklassilised ristoranted. söö või lõhki! itaalia köök on üks mu suurimaid nõrkusi... aga meie puravikurisotto, karbid ja hiidkrevetid said ka esmaklassilised! magustoiduks oli mascarpone virsikute, maasikate ja vaarikatega. mmmm...

pärast magustoitu tuleb teadagi mis. kohvikeetmine lõppes meil seekord nii, et järgmisel hommikul olid platsis värvipotskadega töömehed, kes oma päeva päris raisku minna ei lasknud. see kohvikann plahvatas noh. ja see ei olnud üldse mingi väike pauk. terve köök oli kohvi täis! seinad, laed, mööbel, kõik! naera katki! kui krambid üle läksid, pesime puhtaks nii palju kui oskasime. aga valged seinad tagasi valgeks saada... seda me ei suutnud. kui piero'le asja selgitama hakati, ei olnud vaja rohkem, kui öelda, et "see kohv...", kui ta juba teadis: "... lendas õhku, jah?"

järgmisel päeval jälle veinimõis. ornellaia. päris kuulus nimi ja suur istandus ja ma ei taha üldse teadagi, mis need veinid seal maksid, mida me proovisime...

veel viimased peesitamised ja laupäeval, 27. augustil, jätsime colle verdega [pisar silmanurgas] hüvasti ja sõitsime milanosse. mõtlesime seal pisut ringi vaadata ja süüa selleks korraks viimane mõnus itaalia õhtusöök. läks tiba teisiti. meie kiduraid plaane korrigeeris sujuva liigutusega üks igavesti tõsine äiksetorm. välja me eriti ei kippunud. aga kõhud tühjad ja siesta alles poole peal! ükski ristorante ei nõustunud enne seitset meid teenindama. no deal. nii me siis maandusimegi mcdonaldsis. see oli mingile osale seltskonnast väga raskelt aktsepteeritav tõsiasi. loodetavasti ei hoia see häbi neid tänaseni öösiti üleval :D

viimase öö veetsime milano lennujaama lähistel first hotelis ja pühapäeva hommikul algas kojusõit. milano-praha-tallinn. suuremate viperusteta.

sedasi siis. romantiline oli. hea seltskond oli. natuke pruunim sain. ja kõht ripub mul nüüd mõnda aega üle püksiääre. aga ega ma ei kurda, kugeltki mitte! olen hoopis muhelev ja rahulolev natukeseks. nii vahelduse mõttes :)

reisipajatused -- osa 1 -- jalutuskäik itaalia alpides

tallinn -> praha -> milano -> gran paradiso

kohalejõudmine läks suht kiirelt ja valutult. tallinn-praha lend küll hilines, aga milanosse startiv lennuk ootas meid nii armsasti ära. edasi siis bussidega milanost nw suunas lõuna-alpidesse gran paradiso rahvusparki prantsuse piiri lähistel. saabusime hilja, aga meie õnneks suutis jaan niikaua kokka kinni hoida. me sõime sel õhtul kuninglikult!

enne tõusu ööbisime guido muzio alpimajakeses, kus oli soe vesi sees ja puha. tõsi küll, seda jagus täpselt nii palju/vähe, et ainult ühte dushi korraga kasutada sai. ja narid nagisesid sedavõrd hullusti, et magada seal suurt ei saanud. tõeline romantika!

hommikul siis rõõmsalt ja reipalt mäge vallutama! üsna sombune ilm oli, korraks tibas isegi vihma ja siis veel üks pilv mähkis meid endasse nii, et omaenda isiklikke varbaid ka enam ei näinud. aga hea. pääsesime palavusest.

majad on neil seal kõrgemal sellised: öömajaks oli välja vaadatud rifugio pontese mägihütt 2217 m kõrgusel. külma vee ja kolme(!)kordsete naridega. sinna jõudes sõime ühe korraliku kõhutäie ja siis võttis osa seltskonnast nõuks tiba tukastada. minul venis see nap küll 5-tunniseks :D ei teagi, kuidas, väga veider! ärkasin, kui teised järjekordselt mägede-tuurilt saabusid. noh, ja siis sõime jälle. antipasti oli hästi põnev. mingi riisi ja ubadega lillakasmust ködi. aga väga maitsev. ja magustoiduks oli lihtsalt oivaline grappa põldmarjadega. ega mulle just südamelähedaks ei saanud see grappa, aga sedasi mammudega oli ta tõesti hea.

päev oli täie ette läinud, õhtul kell mingi pool 10 vist kustus kogu seltskond :D hommikul ärkasime lehmakellade kolina peale. üks kari oli me mägionni sisse piiranud ja nosis rahulikult alpiaasa kosutavat rohtu. eeslid olid meil ka.

ei muud, kui uuesti mäkke. veel tõusu ja seejärel pikk langus. tõus oli hästi mõnus. järsk ja hingematvate vaadetega pikitud. käisime vist kuskil 3000 m kandis... täpselt enam ei mäleta, kuigi neid numbreid seal kõik aeg hõigati küll [meil oli kaasas mitu sellist udupeent käekella, mis kõrgust ka näitavad].

midagi õpetlikku ka: kui on tahtmine palavusest pääseda [ja päike on mägedes, teadagi, eriti karm], tuleb ennast võimalikult tugeva faktoriga päevituskreemiga põhjalikult sisse määrida. päike kaob nagu kokku lepitud!

langus osutus... pikaks. muidugi, ma oleks võinud selle elastiku ikkagist kaasa võtta, oleks ehk täitsa ilma valutava vasaku põlveta läbi saanud. aga ei hullu. juba järgmisel päeval oli üsna ok. või noh, siis valutasid jälle parema jala lihased. tuli ju valutavat põlve säästa ja teise jala toel alla tulla. õnneks on valutavad lihased täitsa tühiasi.

supernunnu: neil on seal alpides liiklusmärgid! kaugel eemal kõigist teedest. hoiatasid tulvavete eest.

alla jõudes ootas meid järjekordne õdus õhtusöök ja juba tuttavad lärmakad narid guido rifugio's. jaanus ajas kappi magama ronides õhtusöögilt järele jäänud metsmaasikatega grappa pudeli kapiservalt maha katki. oh seda ahastust! lohutas ainult see, et öö möödus tervel majal meeldivas maasikagrappa-aurus. voodid ei nagisenudki enam nii kõvasti...

tagasi.
esiteks. brrrrrr.... niiii külm!!! kesselubas?
teiseks. itaalias oli võrratu. õujeee :)
tiba hiljem veel.

jeebeibijee!!!

veel 3 min ja viimane tööpääv [selleks korraks] jälle läbi :) ma lähen nüüd natukeseks itaaliasse ära :)

uuuh, kuidas ma seda ootasin! ma muud ei olegi teinud neil päävil [kui oodanud]. ma ju armastan itaaliat :)

et siis... behave :P

täna on minu päev! rahvusvaheline noortepäev :)

astusin korraks sipsti noortepäevalt läbi. märg oli.

lilleke eelmisest suvest. niisama tujutõstmiseks.
see debor külm ja märg ilm... :( krt, ma olen niiii mõjutatav!

kallis suvi, palun tule tagasi!

aides mosh @ rockstar's

ega sellest miskit niiväga jahvatada polegi... hirmpalav oli... ja siis üks udupeen ja vägatähtis tehnikavidin põles läbi või läks katki või midagi. ja kostja oli kõik aeg mikriga püstihädas (see ei taht üldse seista nii nagu vaja), aga ei hullu, tüdrukud siis aitasid teda.

lõppeks. fiiling hea, kõik hea. mulle rockstar's ju meeldib. selline väike intiimne koht. ja üldse. pooled on juba omad. teine pool nägupidi tuttavad. hea või halb?

jan [losing yard]arno [slide-fifty]sander [slide-fifty]kostja [aides]aaa, ja minu trummipulkade kollektsioon sai lisa :)

kaparock

kapa-kohilat väisasin. nii armas on endisesse kodualevisse ikka ja jälle sattuda.

kaparock oli... täitsa ok :D spumu mingitel salapärastel asjaoludel küll üles ei astunud, aga ma ei ei ole kindel, et me sellepärast midagi kaotasime... teised, kes tulla lubasid, olid kõik kohal (palavikuga või ilma) ja tegid, mis vaja teha. minu lemmikutest mõni pilt ka :)

cruxmulle meeldib, kuidas ta laulab :)muudu (slide-fifty). hullab jällezann (slide-fifty). mr mysteriousfrail (fin)
glive oli ka täitsa lahe. ma lihtsalt ei viitsinud parasjagu pilti teha. seda tuleb ikka ette.

ja siis et. pisut hämmeldust tekitas see, millise agressiivsusega rokipiknikul kristlust propageeriti...