i+s=28.07

väike fotoreportaaž ühest ilusast päevast:

rohkem pilte on väljas kalli kaasa galeriis.
pildistas ardo kaljuvee.

it is going to be true it is going to be you

olengi abielus. päris hull. see tunne on hoopis suurem, kui oskasin arvata.

kuidas mind kositi

see juhtus käesoleva aasta 7. veebruaril, minu sünnipäeval. sel ettekäändel me töökaaslastega veinitasimegi. ja siis pärastpoole jätkus õhtu piduses meeleolus restoranis - kallimaga kahekesi. päris pump ma muidugi ei olnud, aga meeldivalt švipsis küll. kõik oli kena, kuni üks hetk teatas ta, et temal on mulle üks tõsine jutt. mille peale ma muidugi tõhusalt näost kaameks tõmbasin - et mis siis nüüd? et sellest ikka ei tule midagi? või mis? ei jõudnud veel kuigi palju musti stsenaariume silme eest läbi lastagi, kui meheraas oli juba laua alla ära kadunud. selle peale ikka taipasin, mis laadi jutt tulemas on. ootamatu oli see küll, tutvusime ju napilt 7 kuud tagasi. ei osanud esiti suurest üllatusest miskit teab mis mõistlikku vastuseks kostagi, aga päädis asi siiski sellega, et lubasin endale sõrmuse sõrme panna ja mehele minna.

ma siis hakkangi nüüd minema.

in a garden in the house of love

tere. rabarock sms mängu loosimisel osutusite üheks võitjatest. palun saatke e-mailile info@rabarock oma täpne aadress auhinna kättesaamiseks. palju õnne!

selline sõnum potsatas minu telefoni nädalapäevad tagasi. äge ju! ainumas asi, mis ma sellest mängust mäletan, on, et loositi välja i-pod või mitu... ja nad sindrinahad ei ütle ka, mis ma võitsin!

panin siis oma postiaadressi teele ja jäin ootama. iga päev kiikasin postkasti! mõne päeva möödudes sain aga e-kirja, kust selgus, et i-podi saab siiski keegi sootuks teine. minule annavad nemad apoptygma berzerk'i cd singli "shine on". pisike pettumus küll, aga tore ikka :)

i would stop time to stay with you

ei saa ma neist ümber ega üle. vesiroosid alu tiigil. jälle. nii ülevad õied.

and now i'm feet away from paradise

pärast plink plonki, pühapäeval, käisime veel elistveres loomi teretamas. ilves end näole ei andnud, aga kõik teised olid väga viisakad. kes just parasjagu palavusest otsi loovutamas ei olnud. kõik ei olnud, õnneks.

and now i'm feet away from distant sunshine

plink plonk on väga muhe murufestival. ootasin juba ammu hinge värisedes, millal galaktlani näen - nüüd on nemad nähtud ja kohe rõõmsam on olla :) ma ju armastan galaktlani... ja siis veel see moj rakety! uhh, kui mul olekes veel mahti kuskile armuda, siis ma armuks küll neisse, iga kell! aga hetkel tuleb mul nende kuulamisega piirduda... super bänd! kõiksugu teisi toredaid oli seal veel, kes käis, see teab.

bassijumal kostja + trummijumal mikk [aides]aidese uus kitarrist peab end mulle veel tõestama. ohtralt. aga uued lood kõlasid vägagi paljulubavalt! ja siis mulle meeldis veel shelton sani laulja - ta on nii viks ja raju samal ajal. muu shelton san oli ka äge. peamiselt muusikalises mõttes.

indie on lahe!

for you were my thrill on blueberry hill

no me käisime jälle mustikaid noppimas. see on tänapäeva linnainimeste seas üks ütlemata populaarne meelelahutus, et sa teaks. metsamühin kosutab linnakärast väsinud hinge ja pärast saab miskit head süüa ka. või kohe. pärast võib saada kisselli või pirukat või toormoosi näiteks. mustikaid saab kohe ka :)

selle metsa taga ei ole mets on meri

veetsime nädalavahe saaremaal. oli ilus, oli mõnus :) oli saaremaa nagu saaremaa. päike ja tuul ja meri ja kadakad ja majakad ja tuulikud ja kellukad ja muulukad ja lilledesse uppuvad teeperved ja moonipõllud ja issanda rahus rohtu näksivad lambad ja noor uudishimulik põder keset teed ja vesiroosid kaali kraatril ja hunnitud päikeseloojangud ja neljatunnine praamisabas sitsimine tagasiteel ja...

kuressaare on meie kauni kodumaa linnadest mu kindel lemmik. nii unine ja hubane ja armas. tartu on teine ja pärnu kolmas. edasi läheb juba keeruliseks... milline eesti linn sulle kõike armsam on?

pildialbum

blueberries for breakfast, love in the afternoon

mustikad ja armastus on mingil salapärasel moel seotud. eiei, päris kindlasti on! ma ei tea veel, kuidas, aga seda tean ma küll, et on.

protect me from what i want

ma olen täiesti võimetu osutama mingitki vastupanu hernestele. kui neid on, pean ma nad kõik ära sööma. kõik viimseni. võimalikult kiiresti.

kui ma laps olin, käisime alu gängiga kõvasti herneraksus. oh juudas, me vedasime ikka kilekotitäite kaupa neid söödaherneid põldudelt ära. ise kartsime koledasti soolapüssi kibedat tabamust. teinekord sai suurest hirmust põllu äärde kraavi pikaligi visatud, kui keegi juhtus mööda sõitma.

aga soolapüssist veel enam kartsin ma ikka, et söön ennast hernestest katki. räägiti, et kui lehmad hernepõldu pääsevad, siis võib juhtuda, et nad söövad ennast lõhki. lollid loomad. ja hernes ju paisub ka. ega ma ei teagi, kas seda siis päriselt juhtub ka või...? kerge salahirm on säilinud.

järjekordne herneaeg on käes. järjekordne kotitäis on hävitatud.

glaciers melting in the dead of night and the superstars sucked into the supermassive

pagan küll! tänaste kõlakate kohaselt tuleb muse meile koju kätte hoopis 18ndamal oktoobrikuu õhtupoolikul, mitte 4ndal, nagu esialgsed kõlakad kõnelesid. arvatagu ära, kes sel õhtul hoopis kuskil mujal on? ja riia gig oli nii... nii müstiline oligi, et... lausa pisardaks pisut :(

su valu südames mul keeb su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb

nüüd on ometigi eduliselt teatris käidud! saime ühelt rahapesumafiosniktuttavalt piletid ja - usu või ära - jõudsime õigel ajal [sh ka õigel päeval!] viinistusse kohale.

eesti asi on lõbus jant krimuna küla rahva viperustega pikitud teekonnast tartusse esimesele laulupeole.

publik oli südamlik, mispeale näitlejad muidugi heldisid ka. isegi lisaloo meelitasime välja! selle pühendas hirvo surva oma tütrele, kel esietenduse päeval (07.07.07) sünnipäev oli olnud.

between the click of the light and the start of the dream

i will be chasing a starlight until the end of my life

muse @ riga arena 02.07.2007

see oli tõeline elamus! üks parimatest!

riga arena on nii äravahetamiseni sarnane saku suurhalliga, et võõrsil olemise tunnet sugugi ei olnud. ainult inimesed ümberringi rääkisid imelikku keelt ja olid imelikult... elavad.

et soojendusbändi ei olnud, sai rahvas ka kohe kätte selle, milleks kohale oli tuldud. muse! muse on laivis lihtsalt sõnulseletamatult müstiline, viimistletud, võimas, täpne, mänglev, emotsionaalne, geniaalne. geniaalne!

soldier's poem riga arena't täitvate helendavate mobiiltelefonide ekraanide säras - milline maagia! ja see tähistaevas bändi taga! aah... see tähistaevas oli nii ilus, et ajas nutma. ja need hiiglama suured valged õhupallid plug in baby ajal, mis lõhkedes rahva konfettidega üle puistasid ja iga kord kogu saali rõõmsa rõkkega täitsid!

mul süda hõiskab sees, et ma sellest kõigest osa sain. ja ühtlasi olen pisut kurb. kurb, et eestis kunagi midagi sellist olema ei saa. meie siin lohutame ennast pettekujutelmadega, et oskame muusikat vääriliselt nautida, kui tegelikult... tegelikult oleme üks külm ja ükskõikne rahvas.

riia publik oli hoopis teine tera. täissaal elas kaasa nagu üks mees! ja mitte nagu mõni lihtne mees, vaid nagu üks suur muse'i fänn. tore oli olla seal lätlaste keskel.

ainus, millega ma seda fiilingut võrrelda oskan, on deftones'i gig rock cafe's. ainult et need ei ole väga võrreldavad asjad vist - rc'sse mahtus ju vaid käputäis (tuhatkond?) tulihingelisi fänne. samas, ehk just see ongi võrreldav - ehk olid ka riias kohal vaid tulihingelised fännid, neid lihtsalt oli nii palju rohkem...?

aga kui muse nüüd sügisel tõesti saku halli tuleb, siis! ohh... ma tõsti tahaks neid veel näha. ka juhul, kui see saab olema vaid riia gig'i hale vari, saab see siiski olema ütlemata võimas!

muse! paldies.

someone call the ambulance there's gonna be an accident

riia loomaaed ja, noh, riia niisama.