ja torm pöörab pead ja torm pöörab pead ja torm pöörab pead ja see tõotab meile head

nonii, mul õnnestus jälle telefonist lahti saada. jäi tiba selgusetuks, millal, kus ja kuidas täpselt, aga ära kõndinud tema on. [üllatavalt korrapäraselt oskan ma korraldada neid asju - jään telefonituks nii iga kolme aasta tagant.] terve nädalavahe püsis hinges õhkõrn lootuskiir, et ehk ununes teine töö juurde [olgugi et seda iialgi ei juhtu], ent nüüdseks on purunenud seegi.

ühelt poolt on see ebameeldiv asjaolu ju igati abiks - olen telefoni vahetamisele mõelnud alates möödunud suvest, ainult et meelepärase mudeli väljavalimiseni ei jõudnud kuidagi. tekkinud sundsituatsioon on õigupoolest igati teretulnud. uus telefon - see kõlab hiiglama hästi :)

minul on telefonile kogunisti kaks nõuet. valituks osutuv telefon:
1. on ilus
2. võimaldab muusikat kuulata
tööandja poolt lisandub veel üks [nõme] nõue:
3. maksab kuni 3000 raha

ega ta nii ilmvõimatu ei olnudki. valisin välja sony ericsson w300i. mul siis nüüd põu põksub ootusärevusest. näis, kas ta mulle antakse ka.

eks telefoni kaotamisel ole mõistagi oma downside ka. kaks tükki, kui nüüd täpsem olla. esiteks kurvastab mind pisut, et kõigi kallite numbrid taas kord puudu on [üle ei ole ühtegi]. teiseks ei meeldi mulle põrmugi, et olen nüüd sunnitud taganema ühest juba käest ära antud lubadusest. sattusin nimelt laupäeval vääna-jõesuu randa, kus avanes ootamatult võimalus üht vaatemängulist looduse jõudemonstratsiooni nautida. rannas võitles meeletu tuulega veel üks toimuvast lummatud piiga [ivika vist? mul on väga halb nimemälu...], kes oma telefoniga mäslevat merd jäädvustada püüdis, kuid piltide kvaliteediga sugugi rahule ei jäänud ja päris fotokaga tehtud pilte enda e-postkasti saata palus. vajaliku e-posti aadressi saatis tütarlaps mulle sms-iga, mida minu silmad paraku enam ei näinud...

nüüd siis kriibib hinges, et ma pilte saata ei saa. panen mõne siia rippu, nii lohutuseks iseendale... aga kui sina tead kollase jopega ivika e-posti aadressi, siis see oleks lausa heldimapanevalt nummi, kui sa selle mulle kuskile üles tähendaksid :)


sedasi siis.

siis tuli tahtmine mul teda veidi patsist sikutada kuid selle asemel ma hoopis tegin talle pai

ilmselgelt nanny'st inspireerituna mõtlesime me meheraasuga, et kui kunagi peaks tõepoolest tulema see aeg, siis võiksin ka mina alati 29aastaseks jääda. üksjagu armas mõte mu meelest. kui silmnähtavalt [vähemalt] 40aastane naine oma 29ndat sünnipäeva tähistab. ja nii igal aastal juba viimased... krt teab, kui mitu aastat. see võib ju täitsa lõbus olla!

pealtnägijas jälle näitasivad nemad nukukollektsiooni. seal nukutädi arvas, et selle järgi, millisesse ajajärku kuuluvate nukkude juures keegi daam kilkama kukub, saab üsna täpselt kindlaks teha vaatluse all oleva daami tegeliku vanuse. nüüd rõõmustas mu meheraas, et kui siis tõesti peaks juhtuma, et tal kõigi nende 29ndate sünnipäevade rägastikus naisukese õige vanus lõpuks ununema peaks [ja siis seda ju küsida ka enam ei julge], on piisavalt lihtne see tuvastada. tuleb vaid naisuke nukumuuseumisse patseerima talutada - küll seal siis kilkamise põhjal õige number välja selgitatud saab. [seda muuseumi õigupoolest ei ole veel. aga küllap ta tuleb :) no tglt on teisi selliseid ju ka.]

tantsib kakleb naerab kuni peale tuleb uni unustatud lapsepõlvest und näeb hommikuni

selle aasta esimesel päeval ootasime schönefeldi lennujaamas easy jet'i, mis meid jälle tagasi koju viiks, ja kolasime aja surnuks löömise eesmärgiga mööda nännipoode. üks hetk olin silmitsi ruubiku kuubikutega ja tagasi lapsepõlves, mil me kõik õhinal kuubikut üha uuesti ja uuesti kokku panime.

tol päeval ei saanud ma kuidagi teisiti, ostsin selle kuubiku. vennale. näis nagu rohkem poiste mänguasi olevat. pärast leidsin aga, et päris oma ruubiku kuubikut on mul ikka ka hädasti tarvis.

pic by toni blay ->

ja kujutate te ette, mulle kingitigi üks! mul on nüüd päris oma ruubiku kuubik! jei! nüüd pean ainult [uuesti] õppima kuubikut kokku panema. suure entusiasmiga keerutasin ta kohe hästi kirjuks ega oskagi nüüd enam miskit rohkemat peale hakata... täitsa teadus!

<- pildi [nagu ka järgmiste] autor teadmata
aga asjast ka. ma pean nüüd rääkima mänguasjadest, mida mul ilmtingimata vaja on [mitte just kohe kõiki, aga põhimõtteliselt], kaval strateeg nagu ma olen [küll see sünnipäev ka ükskord tuleb]. ilusad asjad mulle ju meeldivad, mis seal pattu salata...

kaleidoskoop on minu wish list'is figureerinud juba väga pikka aega. ma lihtsalt ei ole veel leidnud sellist, mis minu nõuetele vastaks. mingit nõrka plastmassist ja papist nikerdatud pisikest jullat ma ju ei taha. tahan korralikku. vinget. suurt. ilusat. rasket. nii nõudlik olengi.

mängutoos? ma seda head ja tabavat eestikeelset sõna ei oska kohe... [inglise keeles music box] aga tead ju küll neid ilusaid karpe? sageli on nad roosad, aga see pole päris see, kui ta just vanaroosa ei ole. mõnda sellisesse saab asju sisse panna, teised on juba ennast täis... paljudes karpides elavad graatsilised baleriinid, teistes terve orkester ja tantsu keerutavad pidulised veel pealekauba. oluline on, et avades mängib see karp sulle mõnda teada-tuntud tilulilu muusikapala. ühte sellist karpi mulle vaja ongi!

lumesajukuul [waterglobe] - neidki on palju ja erinevaid. lumised majad ja karussellid ja inglid ja haldjad ja ükssarved ja delfiinid ja lilled ja tuvid ja... ma arvan, et ma vist hakkaks neid koguma, kui neid kuskilt võtta oleks, sest nad on nii ägedad!

sipelgafarm
sõnnikuusse ma ilmselt armastama ei hakkaks, aga geeli sees toimetavad sipelgad on küll nummid. ei oskagi ühtegi selgitust tuua, et miks siis. ehk lihtsalt sellepärast, et nad on nii ägedad! näevad oma geeli sees ilusad välja ja on justkui asjalikud ka.

ps: ei maksa nüüd muretseda - ega ma suurt ei panustagi sellele, et kõik need asjad mulle sünnipäevaks kätte tuuakse. eks eestis ole sellega küllaltki keeruline ka - mänguasjapoed on meil lihtsalt haledad! kahjuks ei ole mul seni pähe tulnud mõne teise riigi mänguasjapoode külastada. aga ma võtan selle kindlasti plaani :)

pps: kui juhtub, et kohtate miskit sellest listist ja on kohe kiusatus see asi mulle kinkida, siis võib võtta teadmiseks, et juuresolevad pildid on mõeldud illustreeriva materjalina. ja et kuskil ei oleks lumememmi ega jõuluvanasid ega korstnapühkijaid ega kloune! ma jälestan kloune! inglid ja baleriinid ja haldjad ja kassid ja liblikad teised ilusad, palun, mulle :)

change one thing, change everything

krt! krtkrtkrt!!! ma olen nüüd meeleheitel ega oska enam kuidagi olla. selline vemp lööb ju maailmapildi sassi! raisk!

ükspäev näidati telekast hoopis teistsuguse lõpuga filmi liblikaefekti nime all. the butterfly effect [2004]. no ma ei teadnud arvata, et kinoversioon ja director's cut nii palju erinevad! vaatasin seda arengut seal ja arvasin endamisi tasakesi, et ma vist olen natuke hulluks läinud. või siis ajan midagi segamini.

when the writer/directors first wrote and shot the film, evan "saved" kayleigh by going backwards in time and strangling himself inside of his mother's womb. this included a sub-plot in the film in which the mother mentions that she had had many miscarriages before giving birth to evan and that he was her "miracle." this original ending/storyline tested poorly with early audiences, so the studio pushed for a less-harsh conclusion to the film.

see lõpp oli hea!

there was an alternate "happy ending" ending filmed where evan and kayleigh actually turn around at the same time and begin to talk.

võeh! peavad siis kõik filmid ultimately läägeks kätte ära kiskuma? tule taevas appi!

pettusin ja nördisin ja võtsin kasutusele radikaalsed meetmed [kustutasin liblikaefekti oma lemmikfilmide loetelust orkutis :D].

ma nii armastasin seda filmi! nuuks!

10st 3 maha. lõpp on oluline!

the job's done and the bitch is dead

filmiaasta 2006 oli minu hinnangul suht kesine...

heas mõttes jäid meelde:
casino royale
déja vu
ice age: the meltdown
world trade center
4 filmi. pole just palju, eks.

pettumuse valmistasid:
the da vinci code
miami vice

samas. tuleb tõdeda, et suuremat osa kõikjal edetabelites figureerivatest filmidest ei ole ma üldse näinud. ju siis olin lihtsalt erakordselt laisk filmivaataja. mitte et eesmärk oleks kõik filmid ära vaadata. aga siiski. ka palju selliseid filme, mida oleksin tahtnud näha, jäi nägemata [põhjuseks labane vaba aja nappus, mis mind eelmisel aastal kõvasti kummitas]. õnneks on nad kõik kenasti ootel ega kõnni kuskile. küllap ma nad juba ära vaatan, kui õige aeg kätte tuleb :)

pildikesi potsdamist ja berliinist

eelmise aasta viimastel päevadel

kohtasime berliinis miskise jõe kaldal selliseid toredaid tegelasi. kiusasid teised kalamehi, hullasid üheskoos, siiberdasid niisama ringi ja toimetasid oma rebaseasju. inimestega olid nad silmnähtavalt harjunud, kuigi väga külje alla ka kedagi ei lubanud.

väljas oli juba vastikult hämar [äsja loojunud päike meid jõe äärde meelitaski], modellid väga vilkad ja püsimatud ning minu oskused kaamera käsitsemisel kesised, sestap ei ole pildid just hirmus head, aga küllap saate tsimarukese meie rõõmust osa sellegipoolest :)

ühel rebasejuppidest õnnestus täitsa kobe kala sisse vehkida. saak sai kibekiiresti maha maetud, et siis hiljem hea võtta oleks. viimasel pildil on näha, kuidas reinpoiss parasjagu oma varandust jälle august välja sikutab.

jõul ja aastavahetus

berliinis 24.12.2006 - 01.01.2007