Kuvatud on postitused sildiga läti. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga läti. Kuva kõik postitused

15. aug 2007

tulekera

6. aug 2007

oh moonid moonid mu armastatud lilled

mina polnud elus varem valgeid moone näinud. nüüd siis lätis olid sellised. tavalisi [st punaseid] oli ka :)

ei mingeid mesinädalaid, suvepäevad olid meil lätis. dobele kandis.

3. juuli 2007

i will be chasing a starlight
until the end of my life

muse @ riga arena 02.07.2007

see oli tõeline elamus! üks parimatest!

riga arena on nii äravahetamiseni sarnane saku suurhalliga, et võõrsil olemise tunnet sugugi ei olnud. ainult inimesed ümberringi rääkisid imelikku keelt ja olid imelikult... elavad.

et soojendusbändi ei olnud, sai rahvas ka kohe kätte selle, milleks kohale oli tuldud. muse! muse on laivis lihtsalt sõnulseletamatult müstiline, viimistletud, võimas, täpne, mänglev, emotsionaalne, geniaalne. geniaalne!

soldier's poem riga arena't täitvate helendavate mobiiltelefonide ekraanide säras - milline maagia! ja see tähistaevas bändi taga! aah... see tähistaevas oli nii ilus, et ajas nutma. ja need hiiglama suured valged õhupallid plug in baby ajal, mis lõhkedes rahva konfettidega üle puistasid ja iga kord kogu saali rõõmsa rõkkega täitsid!

mul süda hõiskab sees, et ma sellest kõigest osa sain. ja ühtlasi olen pisut kurb. kurb, et eestis kunagi midagi sellist olema ei saa. meie siin lohutame ennast pettekujutelmadega, et oskame muusikat vääriliselt nautida, kui tegelikult... tegelikult oleme üks külm ja ükskõikne rahvas.

riia publik oli hoopis teine tera. täissaal elas kaasa nagu üks mees! ja mitte nagu mõni lihtne mees, vaid nagu üks suur muse'i fänn. tore oli olla seal lätlaste keskel.

ainus, millega ma seda fiilingut võrrelda oskan, on deftones'i gig rock cafe's. ainult et need ei ole väga võrreldavad asjad vist - rc'sse mahtus ju vaid käputäis (tuhatkond?) tulihingelisi fänne. samas, ehk just see ongi võrreldav - ehk olid ka riias kohal vaid tulihingelised fännid, neid lihtsalt oli nii palju rohkem...?

aga kui muse nüüd sügisel tõesti saku halli tuleb, siis! ohh... ma tõsti tahaks neid veel näha. ka juhul, kui see saab olema vaid riia gig'i hale vari, saab see siiski olema ütlemata võimas!

muse! paldies.

someone call the ambulance
there's gonna be an accident

riia loomaaed ja, noh, riia niisama.

12. sept 2005

10 eesti bändi @ latvijas televīzija

õujeez. pühapäeva [püha päeva!] hommikul kell 5 [!!!] luugid lahti, nägu pähe ja tukk sassi! noo ja siis ühe kärme sammuga bussi peale!

pooled olid alles purjakil ja hakkasid januga peale võtma. ega siis teised ei saand kah kuiva suuga vahtima jääda ju. kuigi sai räägitud, et napsu ei võta!

kangemad mehed kustusid kaugel enne läti piiri. ja nõrgematel oli siis tegu, et viinaninad piirivalvuriprovva jauks meelemärkusele saada. lõbus.

ahsoo, riiga läksime selleks, et oma silmaga kaeda, kuidas nad seal lätis televisiooni teevad. muusikavideod ja asjad. põnevpõnev.

1230 cacophonics [perfect star] [lätakad]1300 under marié [regginald e]1530 brides in bloom [no excuses]1800 soterios [to mr. clint eastwood]1930 slide-fifty [fortune]julia, tädi pealik, oli selline... emotsionaalne, aga ka hästi konkreetne. viskas villast ja hooritas puusi. no ja siis, nii möödaminnes, väljendas arusaadavalt, mida ta tahab laval näha ja mida mitte. vürtsine huumor rokkis sajaga. keegi vist päris ei solvunud. mingeid järeleandmisi kah välja ei kaubeldud. lõpuks jäi julia ikka rahule.

esialgsele ajakavale muidugi vilistati, bussijuht pidi meid päris pikalt ootama... bussijuht oli ju lausa kullatükk meil. ootamine ootamiseks, aga see tagasisõit... see oli ikka täitsa hullumaja. bussijuht... tema oli vana rahu ise.

nunnud poiskad olid meil ju mestis. sellised nalja ja napsu vennad, kellel püksid jalas ei püsi ja kes üksteist tooli külge kinni siduda, näkku laksida ja niisama taguda armastavad. veel meeldib neile näkku sülitamine ja kirsiks koogi peal on [loogilise jätkuna?] suhu sülitamine. [oih, näe, seal läheb su söögiisu ühele pikemale tripile!]

ei maksa nüüd arvata, et keegi tüli kiskus või midagi. mkm! kõik olid sõbrad. aga ei. khm. arusaamatu. lihtsalt arusaamatu. muu hulgas see ka, et mis valemiga nad sedasi seal laval toime tulid. kaugelt vaadates täitsa vinksvonks poisid!

"ma olen jota! *** on kah jota! me oleme jotad! a õde, vot õde on mul kõva kõbla! pole kusagile põgeneda paganama pedagoogi eest!"

kui mõni nõrgema närvikavaga naisterahvas hetkeks kannatuse kaotas ja "krt, lõpetage ära!" kraaksatas, sai ta vastu ikka mingi südamliku "ära kaaguta!" ja kõik läks endistviisi edasi.

samas. mingi aeg jäi üks neist rämedatest ropendavatest sigalakkutäis tüüpidest [me esiti lausa pelgasime neid natuke. ehmatasivad selja sirgu noh!] mailit ainiti vahtima, heldis silmnähtavalt ja tegi talle imearmsasti õrnalt ninanipsu, ise siiralt ja puhtsüdamlikult õhates: "niii nunnu väike punkar!" how sweet is that?!?

ehk siis. ei saa kuidagitki öelda, et ei oleks lõbus olnud. oli ikka küll ja kuidas veel! meeleolukas pühapäev :D

i know that an average life is no life for me

16. juuni 2005

moby @ riga, latvia

ma uskusin, et see tuleb hea, aga ma ei arvanud, et see mulle eriti korda läheb. sest noh, ma pole sellist muusikat nüüd mõnda aega kuulanud. aga läks küll. korda. hea show oli.

moby oli tõeliselt nunnu. ja kitarrist oli tal seks. ja ma üldse ei hakka proovima kirjeldada selle koledate jalgadega täta häält, kes tal seal laulis, sest see hääl... see oligi kirjeldamatu... ja keyboardi tchikk mängis nii armsasti "für elise't".

m-i arvates pidasin ma end ülal nagu 10-aastane laps. ta tegi seda nägu ka, et ta mind üldse ei tunne :D aga mul ei hakanud häbi ega midagi. sest hüpata on hea!

pilte mul ei ole sulle näidata. sest noh, nad ei lubanud mul fotokat sinna kaasa võtta :(

ja seda et. tegelt elu ei ole ainult muusika. lihtsalt viimasel ajal on.