Kuvatud on postitused sildiga west norwood. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga west norwood. Kuva kõik postitused

23. okt 2011

pühapäev

paksud pannkoogid kondenspiima, maasika ja mustikaga :) järgmine taldrikutäis vaarikamoosiga!

14. mai 2011

üks ilus uks

tivoli tee, london

20. dets 2010

pildijälg ühest detsembriõhtu jalutuskäigust. küll oli ilus! see siit ei paista suuremat [aeglane säri], aga ehe jõuluilm oli - laia lund sadas laisalt, nii laisalt...

2. dets 2010

so white, so light

tänavu tuli talv meile siin üsna varakult ja üsna rajult. kohe pärast esmaspäevast metrootöötajate streiki sadas teisipäeval londonis lumi maha ja tänasekski ei ole liikluskaos veel märkimisväärselt leevenenud. lund on aina juurde tulnud, rongid ei sõida, bussidelgi on raskusi, teeperved on hätta jäänud autosid täis... hakkab juba harjumuspäraseks kujunema.

samad pildid, samad kohad, aga ei saa mitte postitamata jätta. nii palju lund ei olegi siin varem näinud ju!

säärast elevust, isegi eufooriat, nagu lumi siin jaanuaris ja eelmise aasta veebruaris põhjustas, miskipärast seekord silma hakanud ei ole - lumememmi on vähevõitu liikvel. küllap need eelmised korrad on veel liiga hästi meeles, küllap muret tuleb tolle lumega rohkem kui rõõmu...

noh, minul on lumest küll ainult rõõmu :)

3. nov 2010

mind kimbutab saamatus, enam kui kena oleks. lisaks sellele, et ma ei tööl, kodus ega mujal muhvigi genereeritud ei saa, lasin endale eile hommikul abikaasa lõhna peale, siis varastasin tema klapid ja eitasin kõike [enda omadest oli vähe!]; hiljem unustasin veel telefoni töö juurde. täna hommikul nööpisin särgi vildakalt kinni ja unustasin rahakoti koju. lisaks tahtis taevas kaela kukkuda. muidu olen ilus ja ilm on kah ilus ja ometigi hakkab kirevaks kiskuma! homme avan silmad.

29. okt 2010

et homme on kõigi eelduste kohaselt oodata veel hullemat pohmakat kui tänane, tähendan parem heaga nüüd kohe siia üles oma üleeilehommikuse adrenaliiniplahvatuse loo.

nimelt juhtusin tol hommikul tööle tormates pealt nägema üht kergema sordi autoõnnetust, kus üks vähemalt keskealine meesterahvas oma igavesti uhke mersuga tagurpidi kaldega tänavast alla libises ning külg ees tänavaposti prantsatas. uks oli tal lahti, nii et meesterahvas ise kukkus autost välja ja jäi tolle posti ja oma selleks hetkeks enam mitte nii hinnalise parsa vahele koibapidi kinni.

sel ajal kui mina päästeteenistusse helistasin, püüdsid mõned sündmuskohale kogunenud mehed autot liigutada, ent üsna tulutult. et kannatanu käitus igati viisakalt ja elukene [vähemalt esialgu] ohus olevat ei paistnud, otsustasime autot mitte liigutada ja päästebrigaadi ära oodata. sama soovitas kohe ka päästeteenistuse operaator.

ei hakkagi luiskama, kuidas ma täiesti perfektselt rahulikuks jäin - veel tunni pärastki süda puperdas põues, aga niipalju võin küll tuututada, et vähemalt suutsin olukorda adekvaatselt kirjeldada ning päästjad õigesse kohta juhatada.

vist vähem kui 5 minuti pärast oligi kaks tuletõrjeautot platsis ja kohe nende kannul ka kiirabi. ei mingit molutamist, kiirelt asuti autot stabiliseerima, et kinnijäänu ikka turvaliselt auto ja posti vahelt kätte saaks.

olukord näis olevat kontrolli all, nii et kasutasin kaost ja hiilisin minema. oma tavapärasest rongist arvasin end küll maha jäänud olevat, aga järgmisele lootsin jõuda. ja ennäe imet - minu rong jäi just parasjagu nii palju hiljaks, et sain õigele rongile ega jäänudki tööle hiljaks kohe esimesel päeval pärast puhkust. ma veel räägin sulle sitsiiliast, aga seekord siis selline lugu.

ei saa mina mitte aru, mis pagana valemiga ta seal niiviisi libisema sai! teisalt ka omajagu õnnelik õnnetus - vigastused ei olnud vast teab mis tõsised [kannatanu kinnitas, et luud-kondid on ehk terved] ning alternatiiv kõnnitee äärses postis peatumisele oleks olnud tipptunnil peatänava liiklusmölluga liituda ja mõne teise autoga [mille liikumiskiirus oleks olnud märkimisväärselt suurem posti omast] kohtuda, ehk isegi autost sõiduteele kukkuda ja üle sõidetud saada...

ehjah, oh seda ilmaelu-elukest!

18. juuni 2010

summer in the back garden...

11. apr 2010

she was like april sky
sunrise in her eyes

mitte, et ma hispaania heietustega ühele poole saanud oleks - lihtsalt vaheduseks mõned pildid viimastest päevadest siin kevadises londonis:

4. apr 2010

6. jaan 2010

ei midagi traagilist, aga pisut lund meil siin nüüd siis on:







üks loodap, et ehk tuleb ikka lisa :)

5. jaan 2010


nõnda palju anti meile siin lund paar nädalit tagasi

hihi [küll pisut ennatlik ehk], olen nüüd mõned nädalad interneedust pidi ahminud kõiki neid imelisi pilte pehmest ja kiiskavast talvemuinasjutust [ning, mis seal salata, teid kõiki seal ka kergelt kadestanud - mitte et ma sellise käreda pakasega väga nina toast välja pista ihaleks, aga jutuks hea küll!], nüüd on oodata talve ka meite õuele! londonis ei saja kunagi lund, on klassikute suust ja sulest kõlanud, aga seekord ähvardavad nad meid küll täitsa arvestatava lumega! 40 cm lumega! viimase 100 aasta kõiksekülmem talv, ütlevad! helljee!

näis, kas see suur tali siis ikka tuleb, ja kui tulebki, kas ma siis ikka homme tööle jõuan. igatahes! brixtonisse kõndida ma seekord küll ei kavatse!

update 22:28:
hihi, sajab! kõvasti sajab! igatahes!

25. okt 2009

võluv punnsilmake



ühel päeval kodust tööd tehes kohtasin aias taas vana tuttavat - jultunud, ent siiski omajagu armsat punnsilmakest. tõin talle toast lõigu õuna [jah, mis sa kostad, oravad söövadki õuna!] ning vahetasin kaameral ees olnud objektiivi parema vastu. nii me siis vahtisime seal tõtt. oma kümme minutit vahtisime, enne kui ta jälle oma teed läks.






oravad! [vol 2]
oravad! [vol 1]

27. mai 2009

peebi majas

täna on nad kõik juba kenasti oma tartu kodus tagasi, aga veel enne seda veetis meil siin nädalakese või nii selline peebi [ise kõik aeg rõõmus nigu noor nirk] koos oma emme ja issiga.

4. apr 2009

west norwood cemetery

kalmistud on mind ikka kütkestanud. eriti teistsugused, huvitavad, vanad kalmistud. päris terveks seda sümpaatiat vist pidada ei saa, aga midagi neis on. rahu. armastus. lõplikkus.

käisin täna siinsamas kodu lähedal west norwoodi kalmistul kõndimas. ilus ja inspireeriv kalmistu. see nüüd kõlas jälle tiba kahtlaselt, aga noh...


paar postitust aegade hämarusest:
üks kaunis kalmistu hispaanias
nõukogude lendurite kalmistu ämaris

3. veebr 2009

!!! [vol 3]

dassett road, knight's hill ja brixton road täna hommikul.

!!! [vol 2]
!!! [vol 1]