do you believe in ghosts? she didn't...

the others [2001, eem... nii vana?] on väga veenev! ma sain küll pisut liiga vara jälile, mis toimub, aga sellest hoolimata... nii põnev oli!

see film kujutab minu meelest üliväga hästi meie [elavate] ja vaimude [surnute] kooseksisteerimise raskusi. ma olen kõik aeg arvanud, et kui vaimud ikka üldse olemas on [ja ma pigem usun, et on, kuigi isiklikud kogemused puuduvad, aga nii on palju huvitavam ju!], siis just täpselt nii see ongi. et nemad tajuvad meid nii, nagu meie neid. ja ma täitsa usun, et võib olla keeruline aru saada, kumba maailma sa nüüd õigupoolest kuulud...

nicholas ja anne olid niiii armsad. nende kahe vestlused olid minu jaoks tõeliselt nauditavad.

nicholas: i'm scared.
anne: well, you shouldn't have come then.
nicholas: say something.
anne: what shall i say?
nicholas: anything.
anne: my name is anne, and i'm walking. i'm walking and my name is anne...

ma tahtsin kilgata, kuidas ma täna mere pst scotland yardis väga hea teeninduse osaliseks sain. see koht on üks mu lemmikuid juba pikka aega olnud, sest seal lihtsalt on nii mõnus hubane interjöör ja kalad ja maitsvad toidud ja mugav ka.

seekord oli siis asi nii, et neil läks natuke liiga kaua aega mulle mingi söögi toomisega. ma kahtlustan natuke, et tellimuse võtnud preilna lihtsalt unustas selle ära. ma ei kurtnud veel ega midagi [kuigi nälg oli silmanägemist ära võtmas], kui tuli seesama preilna, vabandas kenasti, et nii kaua läheb ja pakkus meile ühe lisajoogiringi klubi poolt. me muidugi olime kohe nõus :)

armas ju. sedasi muret tunda ja kliendi rahulolu eest hoolitseda. muidu on seal teenindusega, nagu meil ikka: ettekandjad vahetuvad sageli ja on nagu on. lisaks võimaldab klubi stiil veel mõningast ülbust ja upsakust. sellega ma nüüd ei taha öelda, et nad seda võimalust seal ülearu palju kasutaks. ei. ma arvan, et sealne teenindus on üsna ok. parem, kui paljudes kohtades, kus ma ainult ühe korra käinud olen. ma olen päris pirtsakas ju. kui ikka midagi ei meeldi, ega ma siis rohkem ei lähe ka.

are we gonna rock this place?

bändstarter @ rock cafe

ma olen jällegist hämmingus. heas mõttes. ülimalt tagasihoidlikud plaanid olid ju, aga välja kukkus hoopis väga hästi :)

fluidum [3/5]fluidum oli lihtsalt armas. meloodiline screamo. eriti nunnu oli see, kuidas tommi mikri üle õla rippu viskas nende kohtade peal, kus tal oli vaja klahve klõbistada. ja need tema hüpped. ma kardan alati, et ta ennast kuidagi õnnetult katki kukub sedasi. aaaa, ja siis veel see... ulmeline häälekasutus. homme on tal ilmselt häälega ikka väga kehvasti...

guilty in fake [gnf]guilty in fake oli ka suisa liigutav. nii palju pauerit korraga! armu või ära... lauljapoiss inz oli veel juuksed kenasti turri ajanud ning sobivad ketid pükste külge ja kaela otsinud. ilus oli vaadata :)

inz [gnf]
rebecca & the ska factor... noh, nad on ju nunnud. aga et suurem osa kavast on kaetud kaveritega ja oma lugusid on mingi 2 tk, jääb see ettevõtmine minu jaoks pisut magedaks. jah, kohati võtab puusa nõksuma. jah, rebecca on jubenunnu. jah, mõni neist kaveritest on täitsa viisakalt ahvitud. ikkagist. magedavõitu.

kibelesin rebecca aegu juba koju linade vahele, aga ei saanud ju ära tulla, loosimine oli alles tulemas. ja ma teadsin, et võidan! võitsingi :) my chemical romance - three cheers for sweet revenge. eriti armas nagu. pärast tuli ott oma jutuga, et tema kohe aimas, et ma seekord võidan. ma ju iseee! aga ma ei saanud seda talle enam öelda, see ei oleks kuigi usutav olnud...

i don't want your darkness i don't want your light

ma nüüd tahaks ikka natuke [või natuke rohkem] kiunuda selle kellakeeramise pihta. mitu päeva pidasin vastu, aga ei enam! ehk et siit edasi tuleb ainult üks nutt ja hala. kui su nutukarikas tänaseks täis on, siis: nägemist!

kõigepealt. see õhtune pimedus. tervele tallinnale oleks õhtuti justnagu kott pähe tõmmatud... autoga sõidetavad tänavad on veel kuidagi... aga parkides võib küll ilma erilise vigurdamiseta vastutuleva inimesega lihtsalt kokku põrgata! hea veel, kui sul on tuttav park. siis tead, kus puid kohata võib...

nad ju teadsid seda kellakeeramise asja juba ammugist! miks nad siis ei konfinud neid tänavavalgustuslampe õigeaegselt ümber nii, et need nüüd tunnikese varem põlema hakkaks? ahh? ahh? ahvid, ma ütlen!

töö juures ei jõua enam kuidagi lõunat ära oodata. mul on selline korrapärane kõht ju. harjunud kuskil 12 ümber saama. nüüd ma kipun juba nii 11 ajal näljast minestama. ok, eks ma proovin süüa siis, kui kõht tühi on. lihtsalt keeruline on planeerida asju sedasi... harjumuse jõud on tugev, junõu.

rääkimata sellest, et tööl käivad inimesed enam valget aega ei näegi. vähemasti need, kes ennast õigel ajal tööle vedada suudavad. hea veel, et ma parasjagu nii laisk olen, nagu olen... niiviisi paistab mulle ju hommikuti natuke päikest :)

ja siis see hommikune tõusmine. pidi ju lihtsamaks minema, eks? läks ka või? mkm!!! minul isiklikult on nüüd igal hommikul selline tunne, et täna on ju pühapäev ja võib mõnuga kella kaheni põõnata. kui siis selgub, et ega ikka ei või küll, tundub see nagu eriti ebaõiglane, et peab ennast ikkagist voodist välja kangutama... urisema ajab.

sõnaga. käsitlematu!

lastele ja vanuritele pidi see suve- ja talveaja vahet pendeldamine raskelt mõjuma. ei oskagi nüüd kohe arvata, kumma alla ennast pista... aaaa, ja ükspäev ma kuulsin, et noori mehi [või oli see lihtsalt mehi] pidi see asi suisa tapma. nagu eriti kahju ju... neid läheb meil veel vaja!

nüüd ma siis tahaks teada, kas see kõik endaga midagi positiivset ka kaasa toob? kellelegi kuskil? mhh?

sinule kes sa oled sealmaal

nüüd, kus sa tead juba elust vähemalt veerandit,
vaevalt et enese valust enam teed erandit.

võtmata, andmata võlgu sügaval elutsed.
võidad, siis kehitad õlgu. kaotad, siis tegutsed.

taevani enam ei hõiska, rõõmud sus häbitud.
hinnata oskad. ja mõista. kuid üksnes läbitut.

Doris Kareva


mõnikord ma tahaks ka elutark olla. või midagi. vahel nagu tundub ju, et tiba rohkem mõistust ikka on, kui nt 16-selt oli. ja sealsamas tean, et ei ole teda rohkem sugugi. ei ole tulemas ka :D

kaks kaunist viljandi mnt ääres

sõitsin kodu poole ja... nad lihtsalt olid nii ilusad seal õhtupäikese valguses.

onu kallervo jutupliiats & much more

kulturg @ vastemõisa
eilaõhtune ivent oli ju päris naljakas. koht ja kõik. läbipaistmatu savu vine koridoris. neiud pri-vi-lee-gid. sidumismängud. jutupliiatsi saateid vaatasime jutti mingi mitu tükki ja krõlli tehti ka ja head kohvi. pärastpoole raputasid mingid tüübid kallest kogu ta lunchmoney [10 senti!!!] välja...

õõõhh, ega mul ei tule ju kõik asjad meelde nüüd enam...

sander ja tom, rajud rokkaridonu kallervo jutupliiatskikkkupärast anti ikka kuuma katühjaks pigistatudja siis, kui kõik juba läbi oli, olid kõik omadega täitsa läbi. mingi poole tee peal ei leidnud ma endas enam jaksu tallinnasse välja vedada, kustusin lihtsalt ära... noh, nüüd ma olen ikka juba kodus ja kõik on priima :)