armsad sõbrad!

kaks ja neli asja

minu kaks töökohta:
1. puusärkide vooderdaja kirstuvabrikus
2. ititibi [nüüd juba usutakse ka. see võttis ikka aega. aastaid.]

neli kohta, kus elanud olen:
1. alu [mhm. ja alus elavad alukad. mis teeb paljudele nalja. ma ei mõista hästi, miks. see pesuelement on ju aluskad? ei?]
2. kapa-kohila
3. pae[kaare] pommiauk
4. kodu tänav [sellega on ka raske. ei ole vist eriti usutav, et keegi actually kodu tänaval elada võib. maitea. igastahes küsitakse alati üle.]

ma rohkem ei viitsinud.

and you could have it allmy empire of dirt

nojaa, mulle sobiks ju hästi, kui meestega kõik lihtne oleks. aga ilmaski ei ole. saa sa siis aru. teisalt jälle, kui oleks, oleks ikka põrgulikult booring... :D

ja siis see johnny cash hakkab mulle kah naha vahele pugema. või siis ainult tema hurt. alles suvel oli johnny plaat see, mille kaotsi mineku üle ma just ei kurvastanud. tõsi küll, mainitud lugu tollel plaadil ei olnud. sama tõsi on seegi, et too plaat üldse minu oma ei olnud. ikkagist. olid ajad, olid majad...

people go and people grow.

armastus ei ole vist ka igavene tglt. ma vbl hakkan seda varsti uskuma. vbl. ma mõtlen veel.

you keep me warm

mmm. sünnipäev võib päeva jooksul isegi meeldima hakata. oja.

they said some truth what is the dreamthat is pure in every scream

taas tartus. ma ju armastan tartut :) ma küll kaotan siin alati pea, aga tühja sest. [kus see kesklinn neil nüüd oligi?]

kõigepealt me käisime nunnukatega panges teeninduse üle vingumas ja tippi mitte jätmas. neid asju tegin küll põhiliselt mina. aga ma ei lasknud sellel kõigel ennast sugugi segada, sest toit on neil ju täitsa hea. kui teda lõpuks antakse.

ja siis see pralle, mille pärast me tulime. rock & art @ sadamateater. esiti ehmatas, kui palju rahvast oli kohale voorinud. tartus ei ole kunagi kuskil nii palju rahvast! tartus ei elagi nii palju inimesi! eks vist keegi peale meie oli veel mujalt tulnud, mis ma muud oskan arvata...

tattoometal [edy from nyrok city]nyrok city hakkas suisa meeldima. väga kahtlane asi. ma olen neid ju varemalt ka näinud ja suht külmaks on jätnud. aga nüüd. nüüd mul on seda nende paganama plaati vaja! nylon on sel nimeks. mmm, ägedalt eksperimenteerivad tüübid!

nyrok city ei ole lihtsalt bänd, see on generatsioon! nii ütlevad nad ise. eks ta ole. chicks love confidence.

teised bändid olid ka toredad. neid ikka oli seal. ja see helimees. see jõudis ennast viimase bändi [slide-fifty] ajaks nii kinni tõmmata, et. teda igastahes ei olnud seal, kus vaja, tegemas seda, mida vaja. poiskad on ju kohusetundlikud. tegid oma asja ikka ära. ilma valguse ja heli, kogunisti ilma tossuta! aga ei, täitsa hoogne hüpe oli ikka.

peab veel mainima, et. tartu on eesti moshipealinn! ilma igasuguse kahtluseta. maitea, vbl see on mingi vana tõde ja kõigile ammu teada. mulle siis ka nüüd. juhe, nagu ma olen. koolis ka ei õpetatud. millised hullud, segased, napakad tüübid tartus elavad. ma hoidsin heaga moshpitist kaugele eemale ja mul õnnestus ikka sinikaid hankida. eluohtlik oli see asi.

muidu seal sadamateatri suuremas saalis oli kõik aeg tunne, nagu oleks selles teises kohas. illusioonis.


mmm. esmaspäeva hommikul kell pool kuus koju jõuda on ju väga hevi metal. helljee!

you make me forget how to breathe

ma olen nüüd kõik oma kaine mõistuse minetanud. kõik viimseni. õige pisut murelikuks teeb mind ainult asjaolu, et see mulle kõige vähematki muret ei tee. täna on ju reede ka veel. mis tähendab, et keegi ei pane pahaks. kammib jah, aga reedeti on see täitsa okei. või mis päev meil täna on?

everyone knows that the moon is made of cheese

täna läks koer üle liivalaia tänava. hommikusel tipptunnil. ja nii enesekindlalt läks, et kõik andsid teed. buss ka. vales kohas läks aint.

kohe pärast teda tuli habemega naine ja ehmatas mind. habemega.


ei, ma pole iial arvanud, et liblikad kõhus peaks olema kerged kanda.