* oleme burgoses
ma ei teadnud burgosest mitte halligi, kui see lihtlause mul juba sügaval pealuus istus - see oli üks esimesi lauseid minu hispaania keele õppeprogrammis :D
tegime siis burgoses ikka veikese vahepeatuse ka - ja teate, mis? väga ilus linn on :)



mulle burgos väga meeldis.
7. okt 2008
estamos en burgos*
6. okt 2008
madrid
eile hommikul andsime oma nerja korteri võtmed omanikule üle, jätsime hüvasti ja panime madridi poole kimama. nii kiiresti kimasime, et olime kohal enne, kui ma õieti ärgata jõudsin.
parkisime siis oma kola täis topitud auto kämpingusse, viskasime telgi püsti ja suundusime ühistranspordi abil linna avastama.
ma miskipärast kujutasingi ette, et madrid üks ilus linn olla võib, aga üllatusin positiivselt - madrid on veelgi ilusam :) järgmisel korral peatuks seal meeleldi märksa pikemalt :)
puerta del sol
plaza mayor

plaza de la villa
catedral de la almudena
palacio real



see parempoolne korravalvur registreeris ära, et ta pildile püüti ning ratsutas kõrvale, palus pilti näha ja see endale e-posti saata. paraku olen paberijupi, millele ta oma aadressi kritseldas, ilmselt juba mõnda prügiurni lennutanud :(
ahjaa, sealsamas leidis veel aset üks selle aasta fotograafia suursündmusi [pisut liialdan] - üks üsna rahvarohke itaallaste bande korraldas seal laiendatud grupipildi ülevõtmist. pildile paluti mitmeid möödujaid, kes siis mingit rolli etendama pidid. meie tegime suudlevat armastajapaari, aga pildile pääsesid ka näiteks needsamad ratsakorravalvurid ja läheduses askeldav neoonkollases kostüümis koristaja.
monumento alfonso xii [parque de el retiro]
puerta del sol
oma ilu, või pigem puhtusega, rabas meid ka madridi metroo - metroojaamad olid lausa uskumatult klanitud ja korras. barcelona ja londoni omad, näiteks, on madridi omaga kõrvutades lihtsalt kohutavad. aga kaugele maha jääb ka saksa pedantide metroovõrk berliinis. või kes teab - ehk sattusime lihtsalt sellisesse korralikku juppi sõitma...
4. okt 2008
postitas
iir
@
13:58
0
kommentaari
täna oli meil lõpuks au kohtuda oma siinse korteri omanikega. selgus, et tegemist on ühe ütlemata toreda hispaania vanapaariga. et nad ise madridis elavad ja korteri välja üürimisel agentuuri abi kasutasid, ei olnudki me varem kohtunud, ainult põgusalt e-posti vahendusel asju ajanud.
nüüd siis, vahetult enne lahkumist, tunnistasime meie neid ja nemad meid ka päriselus. väga soojad ja armsad inimesed. härra butros butros [see ei ole tema pärisnimi, küll aga on tal kaks perenime, nagu hispaanias tavaliselt - tema puhul need kaks nime lihtsalt kattuvad ja see tegi meile tagaselja üksjagu nalja] rääkis meie suureks rõõmuks ka üsna kenasti inglise keelt - meie napi hispaania keele oskusega oleks kõik see jutt, mis viiskakustest juba kaugemale ulatab, ikka päris põnevaks kujunenud :D
/pakitud ja reisipalavikus/
postitas
iir
@
13:41
0
kommentaari
3. okt 2008
we're not sleeping at the wheel
the wheel is turning the machine
eks ikka küsitakse jälle, nagu ka eestist lahkumise eel, et kas kahju ei ole minna? ja nagu toona, vastan nüüdki - pisut ikka on. hispaania on mulle väga armsaks saanud. ent ootusärevus eelseisva suhtes on ikka sootuks suurem kui minemise kahjutunne. sestap tuleb siiski minna.
aga ma ei oska mõelda, et nüüd on kõik - andaluusia etapp minu elus on läbi. nagu ma ei oska mõelda, et ma enam kunagi eestisse ei tule - ikka tulen. küllap tulen siiagi tagasi. kunagi. aega on :)
täna pakime palavikuliselt. homme anname siinse korteri omanikule üle ja juba ülehomme hommikul hakkame londoni poole kimama. teel põikame veel kiirelt madridi ja viskame hispaania uhkele pealinnale ühe põgusa pilgu.
teisipäevaks on meil praamipiletid calais'st doverisse - sealt on veel vaid 120 km vasakpoolset liiklust ja londonis me olemegi. loodetavasti. peetagu pöidlaid :)
ladytron - soft power
minu andaluusia

kunagi igiammu, kui veel sellist mõtetki ei olnud, et nerjast kuskile mujale minna võiks või saaks üldse, alustasin ma kahe nimekirja koostamist - mis mulle andaluusias meeldib ja mis mitte. viimane jäi küll õite napiks, aga postitan nad nüüd ikkagi ära, niipaljukest kui seda on.
mulle meeldib:
- päike! päike-päike-päike! ei vaja vist rohkem kommentaare? ok, üks siiski on - see viimane oli mu senise elu pikim, palavaim, ja päikeselisim suvi :)
- inimesed! nad on siin valdavalt heatujulised, sõbralikud, abivalmid, avalad ja väärikad, aga ka väga tolerantsed. nad armastavad oma kultuuri ja hoiavad traditsioone elus.
- pidustused! neid on ohtralt, nad on enamasti pikkadest traditsioonidest kantud [aga ka uusi ettekäändeid leiutatakse agaralt] ning neid võetakse tõsiselt - hommikuni tantsimine see on iga siinse linna ja linnakese rahva au- ja südameasi. kõik osalevad suure entusiasmi ja rõõmuga.
- ilutulestikud! ilma taevase tuleta ei möödu siin ükski tähistamist väärt päev. aga mina - ma armastan ilutulestikku!
- inimestele meeldib, kui neid pildistatakse - nad poseerivad väga hea meelega, tihti omal initsiatiivil. vähe sellest - nad sätivad ka oma lapsed objektiivi ette ritta. eestlased üldiselt ei luba võõrast fotograafi enda laste lähedalegi.
- värvid! andaluuslased ümbritsevad end värvidega, kõikide kõige eredamatega kõige enam. sealjuures on neil suurepärane maitse - nad on enese kaunistamises julged, ent stiilsed.
- vein! see on siin odav ja seda on siin palju. palju rohkem ei oskagi elult tahta, ega ju? :)
- hakkliha! see on siin lausa taevalik, suussulav! kui eestis lähevad hakklihasse jäägid, siis siin on hakkliha ikka liha. kusjuures, nn kodune hakkliha [pool siga, teine veist], mu lemmik, on siin vähem rasvane kui puhas veisehakkliha.
- tortilla de patatas! minust on ootamatult saanud tortillasõber.
- paella! ma ei tea, kuidas see juhtus, aga olen ka paella de mariscot andunult armastama kukkunud.

mulle ei meeldi:
- see, kuidas siin tööd tehakse. õigem oleks seda küll eitavas vormis väljendada. ent sealsamas mõtisklen ma endamisi, et kes teab - ehk on nende stiil hoopis see õige? rõõmutu töörühmamine, oma perekonna ja igasuguse eraelu, aga ka tervise ohvriks toomine, nagu eestis kombeks, ei ole ka just minu ettekujutus sellest, kuidas oleks õige tööd teha. pigem siis juba tõesti nii nagu siin kombeks - liigutatakse ennast just nii palju kui ilmtingimata vaja on ja mitte grammigi rohkem!



