just wanna boogie woogie all night long

käisin eile ühel kurikuulsal rock cafe lastepeol. veider on see asi neil seal. täisealistele löödi käeseljale tempel, mille ettenäitamisel lubati ka teisele korrusele. seal serveeriti alkoholi ja tubakat. nii.

kõik täisealised pidid oma täisealisust muidugi jätkuvalt tõestama sellega, et kogu peo seal teisel korrusel püsisidki. all olid ju alaealised. ja alaealised on teadupoolest ühed kõige kardetavamad elukad üldse. ohjah.

ei, ok. ega neil, kes tahtsid õlut libistada vms, muud varianti ei olnud ka kui üleval passida. esimesel korrusel olid täisealiste hüved/pahed ju keelatud.

ausalt öeldes on mul alaealistest teinekord ikka täitsa kahju kohe. nüüdsed 16-aastased on ju suht mõistlikud juba. ma olin nagu ka. omastarust...

koduteel ruulisid lehehunnikud. nad on mulle kahte teepealsesse parki sellised suured lehehunnikud tekitanud, väga ligitõmbavad. mul on täiesti reaalne nõrkus sügiseste lehtede suhtes tänavu.

mingi hiljuti juhtusin ma nägema, kuidas üks tobe bokser terve lehehunniku [asukoht laste mänguväljaku kõrval] hoolikalt ära märgistas, perenaine ainult irvitas. ma suhtun nüüd nüüd nendesse ligitõmbavatesse lehehunnikutesse teatava ettevaatusega.

täna hullasid ühes teises lehehunnikus [asukoht koertepargi kõrval] kaks väikest tüdrukut.