ajea. ümberringi on hakatud muru niitma! selle tulemusena on nüüd kõik kohad uimastavat niidetud muru lõhna täis :)

ma olen seda isegi teha saanud mõned korrad. siis, kui ma veel maal elasin. oli tore, vähemalt nii tagantjärele näib. aint kohutavalt palav oli alati ilmtingimata ja muruniidukist lendavad rohulibled jäid kõikjale higist kleepuva keha külge ja hakkasid torkima. siis tuli ennast vahepeal aiakastmise voolikust üle kasta ja oligi jälle korras. aiakastmise voolik oli meil suvede hitt. kõik armastasid seda palavalt. kõik peale koera. tema eelistas jões ujumist.

jessas, äärepealt oleks unustanud siia lisada! [kõigile, kellega ma täna kohtunud olen, juba tuututasin.] ma sain no-big-silence'i hoodie kätte! ja see on imeilus! isegi praktiline, tundub. hea roomamise kostüüm.

f*ck me if i'm wrong, but you do want to kiss me

üks mustanahaline noormees lõi mulle täna külge. ootamatult. töökaaslaste juuresolekul. mul pidi sõõrik kurku kinni jääma! kohkusin täitsa ära ja olin lausa totralt järsk temaga, isegi ebaviisakas vist. "milleks sulle mu nimi?" appiii! :D

selle peale ehmatas temagi vaat et näost valgeks ennast. pobises midagi sellest, kui kjuut ma olevat ja et tal ikka on vaja teada seda mu nime, aga eks ta siis astub edasi, kui ei sobi :D

pärast pisut põdesin endamisi, et küll ma ikka käitusin inetult poisiga, oleks ju saanud vähe leebemalt ka. teisalt... ülearu sõbralik ei maksa ka olla, eksole. krt teab, mis täbarasse olukorda võib sedasi sattuda. pealegi, tema teab mis kjuut ei olnud. küllap ma oleks taibanud kenasti käituda, kui oleks olnud. arvan ma.

üks teine kord meeldis mulle endale üks tumedamat verd poiss. see jälle heitis silma mu tollasele mehele, kes temast suuremat huvitatud ei olnud. nii et rõõmsat armukolmnurka sealt ei tulnud...


aaa, ja siis veel: jei, ma olen kjuut! [teeme seekord nii, et pole üldse oluline, kes ütleb, eks?] ahei, tglt ma tahtsin ju ütelda, et maailma kõiksenunnum on see, kuidas mu õeraasunääps "ta on nii nunnu!" ütleb. ise oled! :D

amber light, clear and bright

metsõunapuuõied õhtupäikese viimseid kiiri püüdmas...

spring love planet

viimased päris-kaameraga tehtud pildid. see peen riistapuu on oma õige omaniku jälle kenasti üles leidnud, mina aga pühin tolmu oma armsalt digiseebilt :)

zaxis 250 ja teised

sedasi nad seal toimetavad...

heade mõtete linn ühe pühapäeva hommikul

i wanna fool around with gevery day and every way

nohjah. lehekesed. jälle. jei! :)

beautiful day without you

in my memory i wrote you down in ink

käisin jälle metsas kondamas ja jooksin kohe algatuseks kokku ühe kitsega. redutas teine vaikselt hinge kinni pidades padrikus, ma olin juba pea terve ringi ümber tema ära käinud, ilma et mul ta kohalolekust aimu oleks olnud. lõpuks loomakese kannatus katkes [sattusin vist liig lähedale], pistis hirmsa raginaga metsasügavusse putku. pilti ma temast, mõistagi, ei saanud, aga meeliülendav kohtumine oli sellegipoolest :)

meite metsad on praegu lihtsalt imelised. täis lilli ja liblikaid, õrna tärkavat rohelust, kihavaid sipelgapesasid ja üle pea liuglevaid metshanesid...


filmid viisin ka ilmutusse. kõik seitse. kui ma nad letile ladunud olin, pööritas photopoint'i poiss silmi ja muigas: "aaa. okei..." ning uuris siis, mis aja jooksul ma nad täis olin klõpsinud. mul ikka on ülearu raske sõrm vist tõesti :D

edit 2006/05/08:
pildid käes, lisan mõned siia ja eelnenud postidesse.

if i was in world war two they'd call me spitfire

the prodigy, minu noorpõlvearmastus, @ saku suurhall :)
their law - the singles 1990-2005

aje. kõikse kõvem disko, kus ma sussi sahistanud olen. võib vast niiviisi tituleerida küll. groovy! :)

soojendusbänd amatol moskvast mulle suuremat naha alla ei pugenud. vaese mehe prodigy, arvas keegi. nikutan pead [nii nõustumise märgiks]. muusika oli suht sama teema selle vahega, et puudus see jõulisus, see kaasakiskuv "miski"... ja vokalistiks oli neil mingi hale ja eemaletõukav tüüp [halb, väga halb! laulja käib ike kõikse nummikam, eriti veel siis, kui bassisti bändis ollagi ei ole!], häiris oma kraaksumisega mu meelerahu kõik aeg... mitte, et ma prodigy kontserdile meelerahu otsima oleks läinud, aga miskit muud see kergemuusikakollektiiv ka ei pakkunud...

the prodigy, seevastu, oli hoopis teine tera. rahvas saadi peost sööma juba esimeste helidega. rispeekt. särtsu ja mürtsu ja värvilist valgust rohkem kui rubla eest. meeldis küll :)

see kõige neegrim neist, maxim, vist müksas mind kergelt. või tegi seda üks ta turvadest. ta käis korra saalile tiiru peale ja ma jäin talle täpselt jalgu miskipärast. selja tagant lähenes ka teine, ei taibanud ma ohtu aimata ega eest ära tõmmata... igastahes. ma nüüd igaks juhuks ei pese ennast enam. kunagi :D

i would stop time so we don't move

demons on the run

khm. mul elab vetsus üks väike hõbedane... kriips. ta on vist elavhõbedast tehtud, umbes nii näeb välja ja igavesti kärme on ta ka. ega ma teda tavaliselt tappa ei tihka [õõ, mulle ei meeldi elusaid asju tappa], tihtipeale ei saagi - ta nii vilgas, et paneb põrandaliistu vahele putku... aga. teinekord ma ikka killin ta ära. lömastan vetsupaprijupiga ja lasen veega alla umbes.

kriipi on see, et ta tuleb alati tagasi. teda on alati ainult üks korraga. alati ühesugune. ta kas ärkab jälle ellu iga kord ja tuleb tagasi... või siis saadetakse mulle uus asemele, kui vana jälle otsa saab. et keegi kuskil teab ja arvab, et mul käib üks selline kriips vetsus, jälgib seisu ja hoiab normi? selle üle ma siin murrangi pead...

hey, are you dreaming? hey, are you dead?we call it messing with your head

heldus, nii ammu ei ole siia kriipsu tõmmanud... eks see ole osalt sellest, et pilti teen ma neil päevil erandkorras filmile. nagu ei oska panna siia juttu ilma pildita, kui selle jutu kohta käib ikka pilt ka. na kuivaks jääb, ei ole ma suurem asi sõnasepp... aga paar pisiasja tähendan ikka üles nüüd [hiljemalt siis täiendab piltidega].

et... kolmapäevane tartu-tripp oli taas kord üliväga armas. nagu nad ikka käivad meil :)

[ma siin ükspäev mõtlesin jälle tartusse kolimise peale. surmtõsiselt. ei ole ma seal kunagi pikemalt peatunud, aga hästi sümpaatne linnake on teine, igatsen sinna kõik aeg... aga. ei koli. ei ole seal midagi/kedagi ootamas ega ole seal merd. see viimane on ka ainus suurem puudujääk, mis ma tartul leidsin olevat. tegemist ju ikka leiaks, aga merd ma sinna juba ei ehita...]

alustuseks väike kontsert vabas õhus [botaanikaaias], kus sai kaeda sõpra laulmas. kuulnud olen ma teda ennemalt ka [need unelaulud läbi telefoni... need ei unune :)], nüüd siis nägin oma silmaga. põhiaur läks küll mullas müttamisele [seal olid krookused! igast värvi!], aga tiba ikka piilusin...

seejärel slide-fifty uue kauamängiva reach out presentatsioon @ sadamateater. oli meeleolukas :)

robi [slide-fifty]
siis ükspäev roomasime veel metsas ka. sinna olid sinililled kasvama pandud. ma armastan sinililli! ja pungad olid puul ja linnud laulsid ja kõik ja puha... kevad! :)


eile pärnus oli ka igavesti nummi. mushy ja slide-fifty @ kuursaal. üks mushy kitarre küll kooles õnnetult, aga ei teinud nemad sest numbrit...

ja siis lendas keski oma puise peakoluga sestap hullusti mu õlga sisse, et see on siiani valuline. mõningase kujutlusvõime korral suisa sinine...

öösel konfiskeeris üks ülbe sullimassin mu deebetkaardi, mille kehtivusaeg oli ootamatult ümber saanud. käes on 1. mai, jeehhuuu! kurask. kõht ju tühi. öösel kell kaks mingi. viimased 27 raha ivesteerisime hamburgerisse, mille kahe peale pintslisse pistsime. midagi ikka. see kargas mul alles pärast pähe, et krediitkaardiga antakse ju ka raha...

no ja siis täna. ootan mina hommikust saati, millal härrased politseionud mulle oma tähelepanu osutama hakkavad. märjamaal nad siis võtsid vaevaks. olla krõbisenud. kummid mul. autol. noh, jah. muidugist krõbisevad, talvekummid ju! naelad sees. või midagi. esimene must plekk liikusrikkumiste registris on mul nüüd siis auga välja teenitud. hoiatus, aga ikkagist! kirjalik. seni olen ainult suulisi saanud. omajagu :D fakin liiklushuligaan :D

sedasi siis.

edit 2006/05/08:
pildid tulid juurde :)