and after all this, won't you give me a smile?

täna ei eruta mind algavad olümpiamängud, mind erutab üks palju isiklikumat laadi sündmus, mis peagi toimuma saab. seda käivitav otsus on sündinud.

taas kord tuleb mul alustada sellest, kui väga mulle siin, hispaania päikeserannikul, elada meeldib. väga meeldib! hispaania on üks uskumatult äge koht! aga. meil on aeg jälle minna. õigemini, see aeg tuleb. umbes kahe kuu pärast.

meid ootab london. miks? aga miks mitte? :D

sest vaadake, ma armastan londonit. oleme seal käinud vaid korra, põgusalt, aga tol korral ma sellesse linna ka armusin. mõelda, kui romantiline - esimesest pilgust. kui nüüd pool aastat tagasi vaadata, siis nii läks ka nerjaga.

ma ei tea, kas mulle on määratud pikalt elada neis linnades, mida ma armastan... küll aga tean ma seda, et siin olen ma olnud õnnelik. usun, et olen ka londonis. sest ma ei usu hetkekski, et kohal selles asjas kuigi palju sõnaõigust oleks :D

siia jõudes oli meil küll kindel plaan jääda. noh, kauemaks. tegelikult - ega ei tahagi siit ära. tahame londonisse. ei, need ei ole üks ja seesama asi :D

kahju on lahkuda. nerja sai meile väga armsaks. see on võrratult kaunis paik! aga me lohutame ennast sellega, et saame siia ju ikka tagasi tulla, kas siis lühemaks või pikemaks ajaks.

kui ma tookord londonis mõtlesin, et seal on liiga külm, siis nüüd mõtlen ma, et siin on liiga palav :D nüüd näib london isegi mõnevõrra loogilisem kui hispaania. ehkki siin on nii uskumatult mõnus. london oleks loogilisem.

nii et tegelikult - mitte miski minus ei ole selle vastu, et londonis elada. olen siin omajagu kiljunud ja keksinud ja tantsinud [ma kõiki tegevusi loetlema ei hakka] suurest ootusärevusest :D london! ma ei jõua ära oodata!

meie minekul on muidugi ka praktilisi põhjuseid. esiteks [ja ainumaks, vististi], töö. siinne tööturg ja londoni oma on meie personaalsest vaatevinklist nähtuna sama sarnased kui siga ja kägu.

eks oleme ka ise olnud laisad - valdame tänaseks hispaania keelt vaid algtasemel - see seab palju piire. teisalt - nii väikeses kohas nagu nerja, on vähegi mõistlikku, saati siis veel midagi erialast, ikka üsna keeruline leida.

aga meie! meie oleme siin nüüd pool aastat peesitanud ja peesitame [kogu raha eest :D] veel paar kuud. ent vaim on valmis ja kõik kohad sügelevad - hea meelega asuks jälle tööd rabama. mitte midagi lihtsat, midagi proovilepanevat eelistaks hoopis.

alternatiiv oleks vahetada nerja mõne teise - mõne suurema - linna vastu, ja see linn võiks ju asuda ka hispaanias. ent keeleprobleem jääb. inglise keel meile tõenäoliselt probleemiks ei kujune.

ja me ikkagi saame oma mitte-nii-sooja-ilma riideid veel kanda! :D

pealegi - elu on ju seiklus, right? me saame minna ja nii me siis lähemegi, sest me tahame. see on üks neist mõtetest, mis ei lähe peast enne, kui see teoks teha.

seega - kui keegi veel tahab võimalust kasutada ja meile siia külla tulla - tulge, aga tulge ruttu :) tulge ja aidake meil hävitada neid veinikoguseid, mis me siia varunud oleme :D


the clash - london calling