rattaga londonist oxfordi - juba homme!

mõnel eriti hea mäluga lugejal ehk meenub, kuidas me kallite kolleegidega eelmisel suvel 54 miili londonist brightonisse väntasime. sel aastal on väljakutse õige pisut suurem - homme [juba homme!] kruiisime oma vanadel headel ratastel umbkaudu 60 miili / 100 kilomeetrit londonist oxfordi.

veetsin just mõned head tunnid oma ratta kallal nokitsedes - üks mägiratta kumm sai siledama vastu vahetatud, kõik põhjalikult puhastatud, kett õlitatud ja siit-sealt kruvisid kinni keeratud. sellest kummivahetusest pean ma kohe pikemalt kirjutama. nimelt, mul on mägijalgratas. tavaline, selline:

mõned aastad tagasi [jessas, juba 7 aastat tagasi, tegelikult!], kui ta mu juurde tuli, tuli ta mägirattana mägiratta kummidega. pärast seda, kui eelmisel suvel ratas eestist londonisse toodud sai, olen temaga küll vaid teid mööda sõitnud, ent ei näinud karjuvat vajadust kumme siledamate vastu vahetama hakata.

et neid kumme juba pisut kulutatud oli kah ja siledamatega ikka kergem sõita olevat, otsustasin ühe rattafanatist töökaaslase [kes, muide, homme oxfordi jõudnuna kerge pausi peab, et siis rattanina tagasi tuldud suunas seada ja koju, lõuna-londonisse, vändata...] julgustava argumentatsiooni tulemusena oma tugeva mustriga mägikummid siiski teel sõitmiseks sobilikumate siledamate kummide vastu vahetada. oli teine [too kolleeg siis] suisa nii lahke, et otsis minu rattale sobivad kummid internetist üles ja lubas need ka rattale alla sättida, sestap tellisin uued kummid otse kontorisse.

noh, toodi kumm kohale. üks kumm. ja kõik täiesti õige, olingi ühe kummi ostnud! selline naine! ei kaalunud hetkekski, et mitu kummi ostukorvi lisada - minu mõttemaailmas olid kummid nagu kingad, mis ikka paaris tulevad... ainult et - ei tulnud.

sai siis tookord esiratta kumm sileda vastu vahetatud [mina küll passisin rohkem niisama kõrval ja olin moraalseks toeks, aga hoidsin ikka silma peal, et kuidas see kunts siis käib - ei olnud oma seni elatud elu jooksul varemalt näinud, mismoodi rattakummi vahetatakse!] ja teine sile veel tellitud.

suures enesekindluses tellisin teise kummi juba koju, et see oma [ja kaasa] jõududega tagaratta külge pusida. kui jätta kõrvale tühine asjaolu, et meil tänase kummivahetuse käigus üks siselohv teenistusest vabastada tuli, läks täiesti eduliselt. olingi möödaminnes igaks juhuks ühe varulohvi ka ostnud, nii et üks külg uuesti lahti, kahe auguga [osavad oleme!] lohv välja ja teine sisse - nii lihtne see oligi!

seega. ratas on paitatud ja patsutatud ja minu parema äranägemise järgi homseks ette valmistatud. eks olen siis vist ise ka sõidukorras. eneselegi üllatusena avastasin, et viimase kolme kuu läbisõit on lausa 555 miili / 893 kilomeetrit - läheb ju ettevalmistava treeninguna arvesse küll? ei tulegi nüüd meelde, et mingeid muid sõite tänavu teinud oleks, seega olen 34 korda rattaga tööle ja tagasi sõitnud [8 miili ots, 16 edasi-tagasi].

see mind homse 60 miili eel mõnevõrra ärevaks teeb, et ühtegi pikemat otsa seekord ette näidata ei ole, aga loodan ikkagi oxfordi kohale jõuda. võrreldes eelmise aastaga, mil mul trenni tegemiseks vaid napid 10 päeva, peaksin ju küll viisakamalt valmis olema. igal juhul on paanitsemiseks nüüd juba lootusetult hilja. taganemisteed enam ei ole, hommikul kell 8 olen stardis.

seekord kogume raha vähihaigete laste toetuseks - annetusi saab teha seal. oleme oma eesmärgiks püstitatud summale juba üsna lähedal, aga haigete laste heaks annaks iga kell pigem rohkem kui vähem, nii et iga avatud südamega tehtud annetuse [kuitahes väikese!] võtame tänulikult vastu :)

hoitagu siis jälle pöidlaid ja varbaid ja kõigile kaasaelajatele suur aitäh! küllap ma pärast pajatan, et kuidas meil läks ja mis siis sai. kuulmiseni, muhvid!