12. sept 2005

10 eesti bändi @ latvijas televīzija

õujeez. pühapäeva [püha päeva!] hommikul kell 5 [!!!] luugid lahti, nägu pähe ja tukk sassi! noo ja siis ühe kärme sammuga bussi peale!

pooled olid alles purjakil ja hakkasid januga peale võtma. ega siis teised ei saand kah kuiva suuga vahtima jääda ju. kuigi sai räägitud, et napsu ei võta!

kangemad mehed kustusid kaugel enne läti piiri. ja nõrgematel oli siis tegu, et viinaninad piirivalvuriprovva jauks meelemärkusele saada. lõbus.

ahsoo, riiga läksime selleks, et oma silmaga kaeda, kuidas nad seal lätis televisiooni teevad. muusikavideod ja asjad. põnevpõnev.

1230 cacophonics [perfect star] [lätakad]1300 under marié [regginald e]1530 brides in bloom [no excuses]1800 soterios [to mr. clint eastwood]1930 slide-fifty [fortune]julia, tädi pealik, oli selline... emotsionaalne, aga ka hästi konkreetne. viskas villast ja hooritas puusi. no ja siis, nii möödaminnes, väljendas arusaadavalt, mida ta tahab laval näha ja mida mitte. vürtsine huumor rokkis sajaga. keegi vist päris ei solvunud. mingeid järeleandmisi kah välja ei kaubeldud. lõpuks jäi julia ikka rahule.

esialgsele ajakavale muidugi vilistati, bussijuht pidi meid päris pikalt ootama... bussijuht oli ju lausa kullatükk meil. ootamine ootamiseks, aga see tagasisõit... see oli ikka täitsa hullumaja. bussijuht... tema oli vana rahu ise.

nunnud poiskad olid meil ju mestis. sellised nalja ja napsu vennad, kellel püksid jalas ei püsi ja kes üksteist tooli külge kinni siduda, näkku laksida ja niisama taguda armastavad. veel meeldib neile näkku sülitamine ja kirsiks koogi peal on [loogilise jätkuna?] suhu sülitamine. [oih, näe, seal läheb su söögiisu ühele pikemale tripile!]

ei maksa nüüd arvata, et keegi tüli kiskus või midagi. mkm! kõik olid sõbrad. aga ei. khm. arusaamatu. lihtsalt arusaamatu. muu hulgas see ka, et mis valemiga nad sedasi seal laval toime tulid. kaugelt vaadates täitsa vinksvonks poisid!

"ma olen jota! *** on kah jota! me oleme jotad! a õde, vot õde on mul kõva kõbla! pole kusagile põgeneda paganama pedagoogi eest!"

kui mõni nõrgema närvikavaga naisterahvas hetkeks kannatuse kaotas ja "krt, lõpetage ära!" kraaksatas, sai ta vastu ikka mingi südamliku "ära kaaguta!" ja kõik läks endistviisi edasi.

samas. mingi aeg jäi üks neist rämedatest ropendavatest sigalakkutäis tüüpidest [me esiti lausa pelgasime neid natuke. ehmatasivad selja sirgu noh!] mailit ainiti vahtima, heldis silmnähtavalt ja tegi talle imearmsasti õrnalt ninanipsu, ise siiralt ja puhtsüdamlikult õhates: "niii nunnu väike punkar!" how sweet is that?!?

ehk siis. ei saa kuidagitki öelda, et ei oleks lõbus olnud. oli ikka küll ja kuidas veel! meeleolukas pühapäev :D

0 kommentaari: