25. veebr 2006

näe, pingviin! rumaluke, see ju ilves...

meie kodukootud pingviinide paraad, mida siin hiljaaegu ilmarahvale narrimiseks ja naermiseks näidati, mulle suuremat korda ei läinud. õigemini, üldse mitte. need teised pingviinid seevastu olid küll nummid ja imetlusväärsed. suuresti tänu viimastele pingudele olen ma taas kord jäänud kinni ühe geniaalse mehe võlude võrku. nimeks on tal alex wurman. kui sa pingviinide marsi [the march of the penguins] filmi vaatasid, siis sa tead. kui imeline selle soundtrack on. päevadoosita hakkab mul halb. ja ma tean, milles nipp. wurmanil on thomas newmani joont. ja newman on filmimuusika jumal. minu maailmas küll. see muidugi ei vähenda wurmani väärtust. mitte karvavõrdki.

0 kommentaari: