võib ütelda, et naabrite valimises olen ma täitsa pädev. mingeid eriti irriteerivaid indiviide nagu ei kargagi pähe. hetkel elan ma jubearmsas vanas [maitea, eestiaegses?] majas. vastas elab mul igavesti tore punkar, kes on oma välisukse ilusti nikerdatud metalljublakatega ära tjuuninud. poiss ise on ka kompu. [mulle on punkarid alati meeldinud, nad on niii nunnud.] kõrval elab vanamees suure koeraga, tasased tegelased mõlemad. vanamees käib teinekord suhkrut laenamas. pärast toob tagasi ka ja lisab mandariini. jälle nunnu.
aint nende ülemiste naabrite pärast on mul mõnikord mure. kõigepealt on nad venelased. venelased elavad teistpidi kui eestlased ja võõra kultuuriga on ikka huvitav ja õpetlik tutvuda. minu poolest on igati okei, kui naabrite seas mõni venelane ka on. need minu omad armastavad nt öösiti pesu pesta. see nende kuramuse pesumasin on otse mu voodi kohal vist ja kui see kuramuse masin siis tsentrifuugima hakkab keset pimedat ööd, siis mul sõna otseses mõttes kogu elamine väriseb. vibreerivat voodit sa mu vaja-osta-listist ei leia, mul juba on üks. päris mitu korda nädalas. aga ega see mind veel murelikuks ei tee. hoopis üks teine asi.
lisaks häirivale harjumusele pesu pesta on nad vist vargad ka. vaevalt, et nüüd kogu perekond, ilmselt ikka mingi osa siis. või ei olegi keegi, aga miskipärast neid selles kahtlustatakse. ühel ilusal päeval ootasin ma külalist. koputatigi. ma siis tegin paha aimamata ukse lahti, aga seal oli hoopis keegi komissar. palus mind viisakalt pooleks tunniks ülemisse korterisse. et neil vaja sealne majapidamine läbi otsida ja sellist delikaatset protseduuri ilma monitooringuta juba läbi ei vii. ma siis vahtisin seal. ilusti põhjalikult otsisid, mul küll midagi viriseda ei olnud. [üht-teist nad vist leidsid ka, hästipalju võtmeid umbes.] viskasin käe paprile alla ja tegin minekut. külaline ju ammugist ootas.
nende naabritega me muidu teretame endiselt. vbl neid kahtlustati alusetult. kedagi vangi pistetud ei ole. veel. vist. kui ka pistetakse, ei sest siis hullu. vangla on kohe kaks maja edasi, saab heaste pere ja kodu lähedale. naisel-lastel aint märksa vähem võimalusi pereisa närvidel mängida. või kesse neil seal varas oligi.
aga mitte kunagi enam ei taha ma elada kellegi all. seda nad, sindrinahad, mulle õpetasid.
21. veebr 2006
what's going on is magical, can't you see
that some of us do more than dream
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 kommentaari:
Postita kommentaar