i'll describe the way i feel you're my new achilles heel

ikka tuntakse huvi, et mida me siin siis teeme ka. ei midagi erilist, tegelikult. aga ma siis kirjutan natuke oma tavapärasest päevast.

hommikuti magame nüüdsel ajal kaua. me nimelt armastame õhtuti hilja üleval tillida, sest ööd on meil siin ütlemata sumedad. miski ei sunni varakult tõusma ka. no kuskil 12 paiku ehk ärkame. esimese asjana lohistan ma ennast rõdule ja ohkan, et krdi äge ikka, et me siia tulime. siin on nii mõnus!

siis ma naudin niisama vaadet ja päikest ja hommikukohvi, mis vahepeal imetabaselt valmis on saanud. piima ja suhkru asemel panen vahelduseks hoopis hea portsu vanillijäätist. söön hommikust. kastan lilli. vaatan, mis linnud teevad ja mis uusi naabreid meile vahepeal siginenud on.

meie maja on mäe veerel, nii et alumise maja tagahoov on meil kenasti peo peal. seal elavad hipid ja 8 kassi. ega tegelikult küll ei tea, kui palju neid kasse seal on, aga üle selle korraga neid toidukausi ümber nägema juhtunud ei ole. need kassid siis teevad meile siin trianglit aeg-ajalt. üks on väga agressiivne ja kipub teistele kallale ja need teised siis karjuvad tal käes looma moodi.

selle maja ülemises osas ühes augus elab varblaste pere. need on ka ühed üsna lärmakad tegelased. kui mõni tilluke kanaarilinnuke siiakanti lõõritama satub, on varblastel kohe eriti tige kisa lahti. eks kaitsevad oma pesa ja poegi.

kell 13.15 käib postiljon. millalgi pärast seda tirin ma jalad tagumiku alt välja ja kõnnin trepist alla postkasti juurde, et vaadata, kas meile ka midagi on. mõni päev on ja mõni teine päev jälle mitte. täna tuli kaks kaarti soomest, tuju läks kohe veel paremaks kui ta enne oli. mulle hullumoodi meeldib postkaarte saada! saadetagu mulle postkaarte!

siis me tillime niisama. kui on natuke jahedam või tuulisem päev, siis kannatab ehk natuke rõdul päikesevannis raamatut lugeda. viimasel ajal küll mitte, liiga palav on. peaks minema randa, seal saab palava päikese käest jahedasse merevette pakku... aga homme ehk, täna küll ei viitsi...

et ammu juba puha pealelõunane aeg, siis hakkame õlut jooma. mõni päev valmistan endale ühe imelise kannutäie sangriat, aga siis olen sunnitud selle kõik üksi ära jooma, sest mees jääb endale kindlaks ja joob ikka õlut edasi. loodetavasti ei saa meist mingeid kangeid alkohoolikuid siin sedasi...

kui kere heledamaks kiskuma hakkab, siis kokkame. meil on nüüd grill ka, nii et võib-olla grillime liha. õhtustame rõdul. kui on tahtmist ja tuju, siis vaatame mõne filmi. olengi mõelnud, et ehk postitan tagantjärele üht-teist filmide kohta. mida mul siin ikka targemat teha...

kui on vaja kuskil käia / midagi teha, siis tegelemegi nende asjadega. palju neid pole.

päikeseloojangu ajal olen ma jälle rõdul ahhetamas, et pagana äge ikka, et me siia tulime. vahemere lainete müha on nüüd ka palju paremini kuulda, päevasel ajal kipub ümbritsev melu seda summutama.

ongi üsna kõik. idüll, noh!


placebo - special k