hommik

festival de las tres culturas

meie naaberlinnake frigiliana on tuntud ka kui kolme kultuuri linn [villa de las tres culturas], sest nii araablased, juudid kui ka kristlased on linnakese ajalugu ning tänastki tänavapilti märkimisväärselt mõjutanud, nad on seal mõnda aega isegi sõbralikult koos eksisteerinud.

frigilianas on parasjagu käimas kolmas kolme kultuuri festival, kus hoitakse au sees kõigi kolme kultuuri eripärasid - pakutakse iseloomulikku meelelahutust, muusikat, kunsti, kõhutäidet ja kõiksugu tavaari.

käsime meiegi hummust ja falafele ahmimas ning pisut patseerimas :)

and the pain is starting to slip away, hey hey

ja vesi sai. eile. meie elamisse. enne teda nimelt suuremat ei olnud [natuke nirises]. kaks nädalit.

kui sa oled nii kaua pidanud üsna ilma veeta läbi ajama, oskad sa seda hindamatut luksust [mõnda aega] taas vääriliselt hinnata. mõnusa survega vulisev vesi teeb lausa õnnelikuks. me kilkasime siin eile ikka omajagu :D

sellele ülevoolavale rõõmule eelnes muidugi kaks nädalit täis abitust. see, et sul vett ei ole, ei koti siin mitte kedagi. töömehed käivad hommikuti, jauravad ja tillivad natuke, kaevavad veel ühe augu, ning siis - ennäe! - sõidab oma vääramatu jõuga [nagu tank, tõesõna!] sisse siesta.

pärast kella ühte ei kasva enam muru ka. õigupoolest ei kasva ta küll juba ammu, ei enne ega pärast siesta algust, sest viimati sadas siin kevadel, aga mitte sellest.

siesta on üks kohutavalt väsitav ettevõtmine. selle üle elanutel pole enam kellelgi niipalju jaksu üle, et veel mingi tööga rassida. ja üldse - milleks on meile antud homne päev? mañana!

järgmisel hommikul [musklid kohe krigisevad suurest tööhimust!] tehakse veel üks jupike parkla betooni pisemateks tükkideks ja tõstetakse ühest kohast teise. siis jauratakse ja tillitakse kuni - oih! - ongi jälle käes siesta aeg!

tegelikult mulle meeldiks päris hästi elada nagu hispaanlane - teha tööd nii vähe kui võimalik ja nautida elu nii palju kui ainult auru on. leppides asjaoluga, et esimest neist kahest elutõest aeg-ajalt ka sinu vastu kasutatakse. mis teha - kui selline eluviis on nii laialt viljeldav nagu siin, siis juhtub seda paratamatult kõigiga.

aga hei, meil on täna vesi ja elu ilus :)

parkla näeb aga välja selline:



ma igatsen vihma. neid sõnu siia tippides mõistan ma suurepäraselt, et selle päevaraamatu lugejate seas ei ole just palju neid, kes oskaksid suhestuda, aga... ma nii igatsen vihma.


goldfrapp - a&e

...

feria de abril vs feria de agosto

andestust, aga ma olen omadega ikka täitsa kadunud sellesse säravasse paralleeluniversumisse nimega feria :D loodetavasti tulen ma sealt ikka millaski tagasi, aga täna tahtsin veel lisada mõne sõna kahe andaluusia suurima feria - sevilla feria de abrili ja málaga feria de agosto - võrdluseks.

neil kahel on muidugi väga palju sarnast, nagu kõigil andaluusia feriatel on palju sarnast, aga need kaks on ka mastaapide poolest üpris hästi võrreldavad, rääkimata sellest, et võistlusmoment [kellel on kõige kõvem feria?] sevilla ja málaga vahel on viimastel aastatel päris pingeliseks kujunenud.

korraldusliku poole pealt ei ole mul küll kummalegi grammigi ette heita - kõik oli suurepärane. tegelikult ei olegi kummalegi üldse midagi ette heita, mõlemad on suurejoonelised ja täiesti fantastilised üritused kõigile neile, kellele meeldivad massid, värvid, andaluusia köök ja muusika ning hobused.

värvikaid flamenkokleite ja viimse detailini viimistletud kostüüme näeb sevilla ferial küll oluliselt rohkem. seal kohtab tegelikult üsna vähe neid inimesi, kes ilma igasuguse ettevalmistuseta lihtsalt kohale on tulnud ja need, kes nii on teinud, on väga tõenäoliselt turistid.

málaga inimesed võtavad seda feria värki pisut vabamalt - pingutavad vähem ning lõbutsevad rohkem. seetõttu on málaga ferial veidi vähem [ehkki siiski ohtralt] filigraanset silmailu, aga pidutsemise võimalused on hoopis avaramad kui sevilla ferial [kõigile avatud casetasid on palju rohkem].

üldistavalt ütleks, et sevilla feria on mõnevõrra väljapeetum, stiilsem, glamuursem ja sügavamalt traditsioonidest kantud. kui tuleks valida ainult üks neist, siis mina soovitaksin kindlasti kaasa lüüa sevilla ferial. ehk teisisõnu - sevilla feria on kõige kõvem feria, vähemalt esialgu veel :D

feria de málaga [vol 4]

mind näris siiski ületamatu valu veel kord real de la feria'le ilusaid hobuseid ja inimesi vahtima minna. siit tulevad mõned pildid neist, keda nägin :)

¡viva la feria!

feria de málaga [vol 3]

real de la feria - feria de noche

feria-alal ääristavad tänavaid ligi 200 tohutute mõõtmetega casetat. need ei ole tegelikult telgid [nagu sevillas], vaid märksa püsivama loomuga ehitised - trellitatud ja puha, ehkki pealt lahtised, st katuseta. väga paljudes casetades pakutakse tasuta süüa, peamiselt paellat, aga ka teisi traditsioonilisi roogasid.

keskpäevast kuni kella 7ni on real de la feria hobuste ja hobustega edvistajate päralt. siin võib näha sadu laia joonega ehitud kauneid ja suursuguseid hobuseid ning hobuvankreid ja tuhandeid veelgi uhkemalt ehitud elegantseid kahejalgseid, kes hobuste osalusel end paremini näidata saavad - kes hobuse seljas, kes vankris.

pärast hobuste lahkumist puhastatakse tänavad [selleks päevaks] lõplikult hobusesitast [ehkki seda tehakse ka käigu pealt kogu päeva jooksul] ning siia valgub üha rohkem rahvast, üha rohkem noori, kes siia hommikutundideni pidutsema tulevad. minu jaoks on kõige huvitavam osa päevast möödas ja aeg koju koti peale kobida :)

¡viva la feria!