aga hambad on mul head :)

täna ma kohtasin endast nooremat [ikka kõvasti nooremat] hambaarsti. mis oli mõnevõrra kummastav kogemus. jaa, ma tean, et asjade praeguse seisu juures ei peaks see mind õigupoolest enam erutama, aga... ikkagist.

ma vist küll sellist [ullikest] päriselt usaldada ei saaks. õnneks ma ei pea. veel. minu arst on [nii peale vaadates] ikka pisut vanem. nooruslik küll, aga näib kogenud. [ma nüüd harjutan ennast selle mõttega, et ühel ilusal päeval võib osutuda keeruliseks endast vanemat arsti leida :D]

ehjah. hambaarst on kahtlemata üks neist vääramatutest jõududest elus, mida ma üle kõige kardan. lapsepõlve hirmud on ju visad kaduma. tollase rapla esimese keskkooli doktor sults on mu psüühika jäädavalt rikkunud :( kardan ja kardangi.

kuigi nüüd on ju kõik hoopis teine. arst on mul tore ja haiget ka ei tehta enam nii palju kui vanasti, aga... ikkagist. ma ei kujuta ette, et päev enne hambaarsti juurde minekut võiks olla muretu ja helge. pärast küll. pärast ongi. siis ei pea enam tükimat aega minema ju :)