mürgelfestivalist lühidalt

positive @ rock cafe

mmm... nii palju magusat ühe õhtupooliku jooksul... mmm...

ursula poiskad võitsid mu südame juba mingi ammu, aga see oli mul esimene kord neid laivis näha. väga bueno bänd, naljakad tüübid sellised. eriti lauljapoiss. ei ole igav vaadata, ei ole.

not oli jällegist odava populaarsuse peal väljas. kohe algatuseks koorisid nad ilusti ühtekalt särgid seljast. mitte et mul midagi paljaste poiste vastu oleks. kaugel sellest. väga kaugel. siiski. veel rohkem oleks mulle meeldinud, kui nad enne tiba trenni ka oleks teinud. aga mis siin ikka viriseda. muusika oli ju minu kõrvale.

aga aidesega on nüüd nii, et aidest ma armastan. pole parata... vaatamata tehnilistele viperustele [mis olid päris läbivaks teemaks vist tglt] oli see lihtsalt liiga magus amps.

ja siis kirsiks koogil: pedigree. ehh, pedigree kohta mul ei olegi üldse sõnu praegalt öelda. ainult <3. mhmh, vähendatud koosseis, vääritu publik, sitt tuju, misiganes. cash is the goddamn... veel kord. armastus <3