i missed... your delicious ironed toast

c.r.a.z.y. [2005], fämili draama, they say. nojah. oli dramaatiline küll. kohati. natsa.

luubi all siis viie poisslapsega [christian, raymond, antoine, zachary ja yvan, igalühel oma kiiks] õnnistatud perekonnas hargnevad suhted. peamiselt küll papa ja neljanda poja zac'i kooseksisteerimise raskused. issi ei taha nimelt kuidagi leppida oma võsukese ilmse homoseksuaalsusega.

jaa, üsnagi ängistava filmiga on tegemist. nii kahju hakkas poisist. ta oli veel selline über nunnu ka neil sinna vaadatud... lõpuks läks tal ikka hästi muidugi. siis, kui ta juba vana oli umbes... aga noh, head lõpud lähevad mulle korda.

krt, aga niipaljukest taipu mul endiselt ei ole, et ma probleemi [pedeprobleemi] olemust mõista suudaks. [tiba murelikuks teeb juba.] mis sellega siis ikkagist on? ma kahtlustan, et see on üks neist asjadest, mida tegelikult ei ole. või...? oot. üks tahab teist ja siis keegi kolmas paneb pahaks. et... miks? isegi kui need teineteise ihalejad juhtumisi sama sugupoole esindajad on... armastus on ju see, mis loeb, eks? teeme nii? :)

sellest ma saan küll aru, et kui see kolmas inimene kuidagi asjasse segatud on, siis lähevad asjad keeruliseks. et nt naisterahva jaoks võib olla solvav, kui ootamatult selgub, et tema pikalt ja palavalt armastatud mees hoopis ühte teist meest tahab. aga sellel kõigel ei ole ju midagi pistmist asjaosaliste sooga. see vaene naine oleks täpipealt niisama haavunud, kui tema mees äkitse mingit teist naist tahaks. ei?

filmi kohta veel niipalju, et tite maha pillamise stseen kohe algatuseks on päris sürr. üldse. huumorit on ja head. muusikast ma ei räägigi. selle filmi muusikavalik teeb.

pluss. kestvad ovatsioonid ja minu kustumatu tänu kallile a-le, kes oma priipääsme mulle loovutas :)