there's nothing wrong with methere's something wrong with you

et siis. vanilla ninja kontsert saku suurhallis. kuhu ei olnud esialgu mingit kavatsust minna, aga saime juhtumisi priipääsmed ja otsustasime siis ikka ära vaadata. kui hull see ikka olla saab, mõtlesin ma. saab.

kõigepealt tekitas hämmingut see üüratu saalitäis väikseid lapsi. aina vahtisime neid, et nii nunnud. siis selgus, et väikesed lapsed on tigedad, rahutud ja tüütud... ma ei taha nüüd mõnda aega üle kolme lapse korraga näha, palun.

natuke nägime elavat legendi ka. hea, et nii vähe. oksele ajas. mõttetud ennasttäis tühikargajad. vaese mehe termikas. odav.

slide-fifty't nii suurel laval näha oli päris lahe. mitte halb. suurhalli päeva parim osa, mõistagi.

no ja siis vanilla ninja. ilusad tüdrukud ilusate riietega seisavad ilusti oma ilusate kitarridega pealtnäha täitsa tavaliste mikrite taga ja laulavad kenasti, aga... kuidagi tühi ja tuim ja emotsioonitu on see kergemuusikakollektiiv minu jaoks. haigutama ajab.

kuigi. taustabänd [need poisid, kes tegelikult ka pilli mängivad] oli mõnus. vahepeal lubati neil paar lugu ilma tibideta teha, see oli hea. silmale nad küll nii palju ei pakkunud, kõrvale aga hoopis enam kui koos nende kiljuvate ninjadega.

kõik lehed kirjutavad

meie pidasime tunnikese vastu, siis edasi rockstars'i...