ma ei ole turist, ma elan siin

täna, 29. veebruaril, kolisime oma hubasesse valgesse korterisse sisse. see asub nerja peamise ranna - burriana ranna vahetus läheduses elamukvartalis litoral [ranniku].

korter on ühe magamistoaga, aga üsna avar [täpset ruutmeetrite arvu ei tea keegi, üürikorterite puhul siin ruutmeetritest ei räägita].

trepikoda:
kööktuba:
rõdu:
vaated rõdult:
siitsamast maja kõrvalt trepist alla lipata ja ongi rand. sellel trepil on küll üle 100 astme - naabrinaine korrus altpoolt [inglane, kel nimeks paula] juba ähvardas meid, et mõned kuud siin ja oleme trimmis mis jõle.

trepp randa:
playa burriana:
oleme ütlemata rahul :)

día del pedal

meie päev algas tähtsa sündmusega - allkirjastasime pikaajalise rendilepingu. meil on kodu, vähemalt järgnevaks 11 kuuks.

ent tänane päev on eriline ka kõigile teistele linlastele - nerjas tähistatakse día del pedal'i [pedaalipäeva]. see on vaba päev, mil kõik - suured ja väikesed, noored ja vanad - pedaale sõtkudes lustivad.

nerja

nerja on imeilus väike [~ 20 000 elanikku] valge linnake mägede veerel vahemere kaldal.

meie kaotasime oma südamed siia jõudes küll kiirelt ning otsustasime, et proovime tingimata siia elamise leida. oleme mõlemad nerjas esmakordselt, vaatasime selle koha välja üksnes interneti põhjal, ent rohkem kui ühte pilku ei olegi vaja, et tahta siin elada.

nerjas elab väga palju inglasi, aga ka skandinaavlasi. siin kõnelevad kõik inglise keelt, mis on ühe hispaania linnakese puhul üpris haruldane.

meie asume endale elamist otsima, et võiks täie tõega öelda: oleme kodus. pärast 5000 km läbimist oleme me lõpuks kodus.

euroopa rõdu [so vaateplatvorm ja väljak nimega balcon de europa]
inimesed naeratavad siin totakalt, nagu nad oleks õnnelikud või midagi. kõik inimesed. ma vist peaks ka oma totakat naeratust natuke harjutama...

nerja linnavalitsus

valencia

valencia, nagu ka barcelona, ei jäta meile kustumatut muljet.

siinne katedraal on ilus ja huvitav.
veel leiame valenciast toredad minimandariinide puud.
maastiku ja vaadetega oleme juba harjunud, tee valenciast almeriani on üsna igav. almeria külje all leiame, et on aeg veeta käesoleva aasta esimene öö telgis. suundume kohalikku kämpingusse roquetas, mis on tuubil täis saksa vanurite autosuvilaid. leiame nende vahel enesele paraja platsi ja lööme telgi püsti.

telgis magada on väga mõnus, ei ole külm ega midagi.

läbitud ~4900 km.

väike eesti kataloonias

pärast barcelonast lahkumist ja enne autonina valencia poole otseks sättimist põikame veel läbi segur de calafelli nimelisest linnakesest, kus peaks asuma tänav nimega eesti.

sügaval nõukaajal pandi selle linna tänavatele euroopa riikide nimed. olnud selles linnas ka üks väliseestlane, kes läinud linnavalitsusse nõutama, et miks ei ole linnas eesti, läti ja leedu nimelisi tänavaid.

võtnud siis linnaisad lahti atlase, kuhu balti riike, mõistagi, üles tähendatud ei olnud - nende asemel laiutas kõikvõimas nõukogude liit. väliseestlasele hea muhe kosta, et selliseid riike ju sugugi ei ole, sestap on ka sääraste tänavate puudumine igati asjakohane.

läinud see väliseestlane siis ühel teisel korral tagasi linnavalitsusse, seekord ettenägelikult ajaloolise raamatuga, kus okupatsioonieelsed riigipiirid kenasti sees, varustatud. nüüd olnud linnavalitsuse tegelased nõus, et sellised tänavad ikka nende linnas olema peavad.

ent olnud selles linnavalituses heal soojal kohal ka keegi, kes miskipärast lätlasi silmaotsaski ei sallinud. tema meeleheaks otsustati, et läti tänavat segur de calafelli ei tule, selle asemel saab olema hoopis tänav nimega lõuna-eesti.

nii ongi kataloonia linnakeses nimega segur de calafell täna eesti, lõuna-eesti ja leedu nimelised tänavad, mis kõik küllaltki lähestikku paiknevad.

tibatilluke carrer d'estonia [eesti tänav] ei ole veel kahjuks päris valmis, ent vilgas ehitustegevus käib. esimestel kiiretel on võimalik endale eesti-nimelisele tänavale kodu soetada. meie jätame selle suurepärase võimaluse sel korral siiski kasutamata ning jätkame oma esialgse plaani elluviimist - suundume edasi lõunasse.

carrer sud-estonia [lõuna-eesti tänav] näeb juba pisut viisakam välja:

kuskil hispaanias peaks asuma veel üks eesti-nimeline tänav.

ahjaa, head vabariigi sünnipäeva teilegi!

läbitud ~4400 km.

barcelona

barcelonasse jõudes oleme läbinud umbes 4000 km.

suundume esmalt easyinternetcafe'sse, et enesele järgnevaks kaheks ööks sobiv ulualune leida, ent parim, mis me leida suudame, on tuba kahetärnipansionaadis nimega petit hotel, kus tuba maksab 80 eurot öö.

kahetseme, et öömaja korraldamise sestap hilja peale jätsime [amsterdami ja pariisi ööbimised broneerisime berliinist ikka mõned päevad ette], teisalt aga oskame pakutavaid mugavusi pärast ööd autos eriti vääriliselt hinnata.

petit hotel on piinlikult puhas, hubane ja mõnus, ehkki vannituba asub toast eraldi. kõik näib olevat uus ja värske, mitte väsinud, nagu taskukohasemates hotellides nii sageli kipub olema.

barcelona on kummaline linn kandiliste kvartalite ja neid diagonaalselt läbiva tänavaga, millel nimeks diagonaal. siit leiab ohtrat kõige kummastavamat modernset kunsti, millest meiesugused suuremat arvata ei oska. küll aga pakub meile nii võrratult palju lihtne soe päike.

pühapäeva hommikul kell 10 on barcelona välja surnud mis kole. meie põikame enne linnast lahkumist veel läbi park güellist, mis on üsna omapärane - barcelonasse sattujal soovitan külastada.

barcelona äärelinnades on sel varajasel tunnil [enne lõunat] tee ääres hulgaliselt litse - ei olegi neid seni suuremat kohanud, poolas vist oli paar tükki...

kevad!

pariisis:
lõuna-prantsusmaal:
kataloonias: